Keili naerab intervjuus Retro FM Hommikule, et kui Tartusse vanemate juurde sõidab, hakkab seal tõeline jõulutrall pihta. Lisaks sellele, et saab varakult pihta hakata ja pea päev otsa toidul hea maitsta lasta, hakkab pihta ka paras kokkamine. Sel aastal on surve veel eriti suur. Keili kirjeldab naerdes: "Ema reaalselt keeldub kööki minemast. Ütleb, et sa pead nüüd tegema - ma telekast nägin, et sa oskad."
Keili kirjeldab, et nende peres on väga tugevad jõulutraditsioonid, mis on säilinud ka pärast peretütarde täiskasvanuikka jõudmist. Perekond saab alati 24. detsembril, Keili vanematekodus, Tartus kokku, mekitakse head ja paremat ning tervitatakse ka Jõulumeest. "Sellest ajast alates kui mina olin väike on meil käinud jõuluvana kodus. Kellele peab lugema salmi," kirjeldab ta. Olgugi, et Keili nooremad õed on nüüdseks juba 25- ja 18-aastased, on perel mitmeid pisemaidki liikmeid, kelle nimel ikka jõulumaagiat erksana hoitakse.
"See on minu ema jaoks nii püha sündmus, et kui ma see aasta üritasin rääkida, et äkki ma olen jõuludel, 24. sel korral elukaaslase pere juures, Tallinnas... See nägu oli hindamatu! Sa ei hakka meie jõule rikkuma!" naerab Keili, lisades, et hindab väga, et jõulutraditsioonid kindlad ja kaunid on. Keili vanematekoju saabuvad kõik lähedased, koos elukaaslaste ja lastega. Laua ümber võtab istet umbes 15 inimest, kuid õhtu jooksul külastab ka palju teisi, tuues toa täis rõõmsat vadinat ja helget meeleolu.
"Kõik mu sugulased räägivad veel rohkem kui mina, nii et te võite ette kujutada, milline Itaalia perekond seal sädistamas on. Kõigil on ju vaja kõik need aasta jutud ära rääkida," rõõmustab teleajakirjanik. Lisaks jõulu toomisele ja ehitmisele, luuletuse päheõppimisele kuulub traditsioonide hulka veel üks kaunis hetk: "Käime surnuaial ka alati. Kui jõuluvana on juba ära käinud, siis lähme üldiselt ikakgi pigem suure pundiga."
Kinkide osas on perekond võtnud vastu otsuse, et niisama kinkimise pärast midagi paberisse ei mässita. Pigem üritatakse uurida, mida kingisaajal päriselt vaja on või otsustatakse mõne teise sündmuse kasuks, mis võimaldaks ka ühiselt kvaliteetset aega koos veeta. "Kas neid asju on üldse vaja? Üks aasta ema ja õdedega läksime koos üldsegi väikesele reisile. Me polnud 10 aastat kuskil koos käinud ja see aasta ka juba panime silma peale kontserdipiletitele," kirjeldab ta.
Miks on kingipaki lunastamine jõuluvana juures Keili jaoks alati väga närvesööv kogemus? Millised lubadused, sihid ja eesmärgid on tal seatud uueks aastaks ning milline vahva traditsioon on tal igal aastal vana-aasta õhtul? Kuula alljärgnevast intervjuust!