Pimedana sündinud Jakob Rosin kutsub üles ligipääsetavuse peale rohkem mõtlema

Saatejuht Rauno Märks uuris alustuseks, et kuidas üldse pime inimene teisi inimesi tajub. “See sageli ei olegi oluline, sa ei mõtle selle peale, et milline see inimene nüüd võib-olla välja näeb, oluline on see, milline sa oled,” vastab Rosin, kes sündis pimedana. “Veidi nägin valgust, veidi värve. Et võib-olla saad aru, kas on öö või päev. Enam-vähem sinna piiridesse selle nägemise kasu jäi, aga praegu sisuliselt mina ütlen enda kohta, et ma olen pime, ma ei näe mitte midagi,” avaldas ta. 

Rosina sõnul ei ole olemas sellist asja, nagu tavalise pimeda inimese elu. “Kõikide inimeste elud on erinevad,” märgib ta. Kuid kindlasti on tarvis vaegnägijat õpetada ja suunata. Rosin toob näiteks punktkirja õppimise, tehnoloogia kasutamise ja igapäevase eluga toimetuleku. “Tegelikult need toimingud on täpselt samasugused, mida õpetatakse kõigile, lihtsalt pimedate puhul on see veidi teistmoodi.” 

Mees on tänulik oma vanematele, kes suunasid ta kahte lasteaeda – üks nägijatele, teine nägemispuudega lastele. “Lastega on lihtne, nad ei tunne sageli sellist kaastunnet, neil on pigem suur uudishimu. Seda kaastunnet on täiskasvanute seas võib-olla rohkem olnud, aga ma ise ei näe, et seda peaks tegema.” 
 

Tema suureks südameasjaks on ligipääsetavuse parandamine. “Võtame mingisuguse hoone, kuidas pime inimene või ratastoolis inimene selles hoones liikuda saab. Mulle meeldivad praktilised lahendused, kui me saame konkreetselt mingi asja ära muuta ja öelda, et näed, nüüd siia saavad inimesed tulla.”

Seoses ligipääsetavusega on Rosina sõnul kõige suuremaks probleemiks see, et midagi looma või ehitama hakates ei mõelda, kuidas seda saaksid kasutada erivajadustega inimesed. “Me võiks kohe alguses mõelda selle peale, et meie ühiskonnas on inimesi, kes kõnnivad kehvemini. Või ei kuule ega näe väga hästi,” märgib mees. Kui seda kohe teha, siis on tulemuseks parem lahendus, mida on tulevikus kõigil mugavam kasutada. 

Ta toob näiteks Madridi metroosüsteemi ehitamise. “Sinna pandi piletiautomaadid, tehti nii keeruliseks, et nad pidid palkama endale inimesed, kes aitasid turistidel pileteid osta. Ja siis ühel päeval nad võtsid pimedad disainerid, lasid neil disainida uue lahenduse. Täna saavad kõik inimesed pileti ostmisega hakkama. Süsteem on nii lihtne, nii loogiline. Töötab ideaalselt kõigile,” räägib Rosin ja kutsub üles rohkem erinevaid inimesi kaasama. 

Tehnoloogia ja eriti tehisintellekti kiire areng on toonud kaasa mitmeid kasulikke abivahendeid nägemislangusega inimestele. “Ma võin võtta telefoni, teha pildi, saata selle AI-le (tehisintellekt - toim) ja ta natukese aja pärast ütleb mulle, mis siis pildi peal enam-vähem võiks olla.” Rosina sõnul ei saa seda veel sada protsenti usaldada, sest tehisintellekt kipub asju välja mõtlema. 

Kuula kõigest pikemalt allpool olevast heliklipist!