"See on tegelikult minu lugu," rääkis Muuk. Kogu raamat algabki looga, kuidas ta üldse televisioonini jõudis ja aru sai, et sellest saab tema eriala.
Märks uuris telenäolt, kuidas üldse 90ndatel saadi televisiooni ja Muuk tõi lagedale lihtsa näite: "Mina sain lihtsalt sellepärast, et ma olin juba raadios ja ma Linnahalli baaris sain nende samade inimestega kokku, kes televisiooni tegid - nii toimus asi, olgem ausad." Ometi tuli välja, et vahel tehti paar ametlikumat värbamist, kui Linnahalli baaris. "Me korraldasime ka ise reporter-toimetja otsimiseks konkursse, siis kui ma olin juba vähekene kogenum. Tuleb sinna mingi naisterahvas, kes hakks selgelt oma kehavõlusid demonstreerima: lühike seelik, eest lahti, viskab jalga siia-sinna, sukad, jutud, tripid - kõik asjad." Päeva lõpuks valiti kõhutunde järgi inimesi ehk suurt komisjonitööd ei tehtud ning paljud said tööle ka teiste soovitusel.
Raamatus on Allan pannud paberile oma pika reporterikarjääri kõige eredamad hetked, mis jäävad viimase 10 aasta sisse. "2014. aastal olid TV3-el ka olümpia näitamisõigused, ehk ma sain minna kajastama Šotsi olümpiamänge, mis oli selline suur ja huvitav projekt. Üks mees operaatoriga on võimeline kõik ära tegema, ei pea sinna 20 inimest saatma, toon siin võrdluse teiste meediakanalitega. Šotsi olümpiatuli ei olnud veel kustunud, kui juba lahvatas Maidan ja siis ma lendasin tegelikult otse Maidani keskusesse ehk Ukraina Kiievi peaväljakule, kus siis algasid juba need sündmused, mida me ajaloost teame."
Muuk jooksis seal sõjakoldes kuulide all mikrofoniga ringi ning ei kartnud, tema sõnul on asi oskuses sulanduda. "Näitad, et sinu kavatsused on õiged, Maidanis olid inimesed sellest juba aru saamas ja siis nad lihtsalt ise juba kaitsesid sind: näitasid kuhu sa võisid minna, mida teha - teadsid kuidas käituda. Mind on persona non grataks kuulutatud Ukraina riigi poolt mingisugusel hetkel, kuna ma käisin liiga palju seal Donetski poole peal, mis on seperatistide käes."
Kes tahab rohkem teada saada Allani igasugustest seiklustest, saab seda lugeda verivärskest raamatust "Mina. Reporter".