Roosma mees Arbo Tammiksaar: Tuulil pole raha vaja, mul on alati puudu

“Sa pole näinud, millise krimpsus irvega ma kodus olen, sellise valuliku näoga toimetan,” jagab Arbo humoorikalt seda, milline ta tegelikult kodus on. Arbo meenutab elu enne Tuulit: “See polnud nagu õieti elugi, nüüd ma olen palju rohkem mina ise. Paljuski tänu Tuulile ka, eks ta on aidanud.”

Arbole ja Tuulile pakutakse pidevalt ideid “Meie Aasta” saate jaoks: “Kui keegi meid näeb, siis esimesed sõnad on kohe “Meie Aasta...” ja lõpp vastavalt ütleja fantaasiale.”

Seiklushimuline paar ise on mõelnud eriskummalise eksperimendi peale koduses Eestis: “Vahepeal oli selline mõte küll, et minna sinna Ida-Virumaale, kus on maha jäetud ridaelamud ja ühes selles tühjas korteris aasta aega miinimumpalgaga elada. See oleks päris tore katsumus.”

Tuuli ja Arbo pojad on vahepeal suuremaks kasvanud ning meeleldi hoiduks reisisaadete tegemisest: “Lapsed vaatavad ja tunnevad meie pärast koguaeg piinlikkust ja ega nad ei taha meiega koos enam reisida. Ei jäägi muud üle kui ise sinna altarile viskuda ja lasta endal rind lõhki rebida. Tegelikult see mõte oli paar aastat tagasi. Miks minusugusest luuserist, rikka naise varjus elavast mehes, ei võiks sarja teha?”

Saatejuhid pärivad, miks Arbo endast tahtis saate teha kui pere rahaline seis peaks väga hea olema: “See kõlab jube hästi, et teie perel pole raha vaja, Tuulil pole raha vaja. Mul on alati puudu.”

“Poes käin ikkagi ainult mina aegade algusest peale. Käed on välja veninud nendest kottide tassimises,” räägib Arbo. “Iga naine kujundab meest enda käe järgi, igast mehest saab inimene lõpuks.”

Saatejuhid Rauno ja Maris uurivad, kas Arbo poole pöördutakse sageli kui Tuuli Roosma mehe poole: “See pole üldse nii, mõned korrad on olnud nii veidrad ja naljakad. Kui ma teinekord juhtun pidudel ringi kooberdama, siis ikka aegajalt keegi tuleb mulle ligi karmi ilmega ja küsib, miks ma kodus oma naise ja laste juures pole.”

Arbo saab sellel suvel 50-aastaseks, mille peale saatejuhid küsivad, kas saade on ehk kingitus Tuulilt: “Kas mind on tõesti saates nii vanaks tehtud? Ma olen ju kolmekümne ligi.”