Esimest korda Ladina-Ameerika teedel
Augustis rändasid Robin ja Andrei Ladina-Ameerikasse, et filmida üles menuka ja mitmeid auhindu noppinud Elisa originaalsarja järg. Kaheksa episoodi jooksul näitavad nad kirevat elu ja hulljulgeid seiklusi Kolumbias, Argentiinas ja Kuubal. Robini jaoks oli Ladina-Ameerika külastus esmakordne ning üllatusi oli omajagu. "Ütleme niimoodi, et see elu, mis seal toimub, on ikkagi päris hullumeelne. Ma ei teagi, mida ma ootasin, aga kõik ootused said igal juhul ületatud,” sõnab ta.
Mitmetahuline Kolumbia
Kõige suurema mulje jättis Robinile Kolumbia ning narkoparun Pablo Escobari kodulinn. "Käisime Pablo comuna’s ehk naabruskonnas, mille ta ehitas ja mis on nüüd üks turvalisemaid kohti seal kandis. Varem oli seal prügimägi umbes 1000 elanikuga. Pablo tõmbas platsi puhtaks, ehitas sinna majad ja andis inimestele tasuta elamise. Seal sain ka vanaprouaga juttu rääkima, kes ütles, et on Pabloga ka isiklikult kohtunud. Seal saad sellise isikliku kokkupuute väga ägedate tegelastega, kes on käinud Pablo juures.” Kontrastiks toob Valting välja, et said ohtlikel öistel Kolumbia tänavatel ka kahe prostituudiga jutule, kes seletasid, miks nad on valinud just sellise elukutse.
Kuigi Kolumbia pole tänapäeval enam niivõrd ohtlik kui Escobari aegadel, lõi Robini sõnul siiski teatav ohutuli peas põlema. "Seal pead filmides väga ettevaatlik olema. Inimesed ikka jälgivad sind, sest nad teavad, et varustus ja kaamerad maksavad palju. Õnneks me olime mitmekesi - neli meest ja üks naine, mis võib-olla natukene päästis asja. Oleks seal võib olla üksinda või kahekesi olnud, siis oleks kindlasti raskem. Isegi kohalik politsei ütles, et siin pole ohutu,” jagab ta, kuid lisab, et tegelikult tuleb lihtsalt olla ise piisavalt tähelepanelik ning teadlik kõige osas, mis sind ümbritseb.
Vastanduv Kuuba
Kui Kolumbias tuleb ohtliku tänavaeluga arvestada, siis Kuubal oli vaatepilt hoopis vastupidine. Kommunistliku režiimi tõttu pole seal üldse kuritegevust, kuid tugevaks valupunktiks on vaesus, milles elab pea 90% elanikkonnast. "Kõik poed on seal tühjad, apteegid tühjad. Keskmine palk on kuus 60 dollarit. Erapoed on kohalike inimeste jaoks ulmeliselt kallid, Näiteks kilone pakk piimapulbrit maksab kaheksa dollarit ja lastele on ühes kuus vaja ikka päris mitu pakki. See vaesus ja asjade defitsiit on lihtsalt uskumatu. Kui lähed vetsu, siis paberit ei ole, seebist ei hakka rääkimagi,” kirjeldab sisulooja kurba pilti. Sügavast vaesusest hoolimata, on aga Robini sõnul Kuuba inimesed ülimalt sõbralikud, soojad ja positiivse ellusuhtumisega.
Kaljult alla ja uuele ringile
Kohaliku elu kogemise kõrval võtsid kartmatud saatejuhid ette ka hulljulgeid katsumusi, mis paneks nii mõnelgi jala värisema. "Mulle tehti üllatus, kus ma pidin paraglide’iga kaljult alla hüppama. Kuna ma kardan ka kõrgust, siis see oli korralik adrekas ikka. Ellu ma jäin, aga kohe uuesti ei viitsiks minna,” muigab Robin. Ladina-Ameerikale kohaselt ei jäänud ka tango tantsimata ning koos Andreiga käidi ka tätoveerija juures, kus Robini enda sõnadega sai “midagi seal p**se kallal tehtud”.
Esimese hooajaga võrreldes tunneb Robin, et kogemust reisisaate tegemisel on juba tunduvalt rohkem. "Kui ma tulin USA-st tagasi koju, siis mõtlesin küll, et kurat, vaevalt sellest mingi saate kokku saab. See aasta on hoopis teistmoodi tunne, sai ikka päris palju asju tehtud ja olen juba rohkem positiivselt meelestatud, et saame fännidele midagi ägedat pakkuda. Väga pull oli,” vaatab Robin reisile tagasi. Enne oktoobrit käivad juutuberid veel Marokos Unibetiga pokkerit mängimas ning saate esilinastuse järgselt plaanib Robin minna väikesele puhkusele, et pärast intensiivset tööperioodi korraks aeg maha võtta.
“Zevakin & Valting vs Ladina-Ameerika” esilinastub juba 4. oktoobril Elisa Huubis. Humoorika seiklussarja režissöör on Sander Allikmäe, tegevprodutsent Kätlin Karama Martins ja toimetaja Mari Fleming.
