Eesti Kindlustusseltside juhatuse liige Andres Piirsalu toonitas kõigile kuulajatele: "Pean kurvastama neid, kes mõtlevad selle tegevuse peale - see on äärmiselt riskantne tegevus, mis võib päädida kriminaalvastutusega ja ühtlasi võib rikkuda ära elu muudeski dimensioonides, kuni selleni välja, et väga keeruline on tulevikus saada normaalsetel tingimustel kindlustuslepingut."
Piirsalu kirjeldas, et võrreldes mõne teise riigiga on Eestis kõikide juhtumitega võrreldes kindlustuskelmuste osakaal väga väike. "Põhjuseid võib olla mitmeid, kuid üheks on kindlasti töövahendid. Sealjuures ka e-riigi võimalused, legaalsed vahendid, mida professionaalsed kinlustuseuurijad saavad oma igapäevatlls kasutada. Tänu sellele on olukord Eestis tegelikult kontrolli all," kirjeldas juhatuse liige.
Eriti teravalt joonistub erinevus välja kui võrrelda tänasti 90ndatega. "Kindlustuskelmus oligi reaalselt äri mõnele grupeeringule, kus organiseertid kuritegevus nägi seal oma võimalusi. Sellega võrreldes on täna näiteks kasko keskmine hind 4-5 korda väiksem kui ta oli," lisas ta.
Neile, kes kujutavad kindlustusjuhtumeid ette kui ainult suurt paberimajandust, kus pead õigeid sõnu veerides panema lugeja uskuma, mis ja kuidas tegelikult oli, on aga mõneti üllatavaid uudiseid. Juhtumitega tegelevad kindlustusuurijad, kelle igapäevatööks ongi just finantskuritegudega seonduvate juhtumite uurimine. Kui kujutada ette näiteks petturit, kes sõidab autoga vastu puud, kuid kannab igaks juhuks kiivrit, saab kindlustusuurija erinevate parameetrite läbi hõlpsalt selgeks teha, et näiteks esiklaasile tekkinud löögijälg ei saanud tekkida kokkupõrkel inimkoljuga, vaid hoopis kiivrit kandes.
Piirsalu lisab, et kõige värvikamad ja jaburamad pettuste juhtumid jääavd kindlasti 90ndate hämarasse aega ja neid ei tasuks enam meenutadagi. Küll aga tuleb talle meelde üks kroteskne juhtum, kus petuplaan oli kõvasti parem kui teostus. "Lavastati liiklusõnnetus - sõiduki värvi tükid pandud puu peale. Pärast tuli aga välja, et see sõiduk ei olnud üldse seda värvi," naeris Piirsalu.
Eestis ja Euroopa idaosas on Piirsalu sõnutsi kõite levinumaks kindlustuspettuse formaadiks kõik, mis seotud mootorsõidukitega. "See on ilmselt suuresti tingitud sellest, et inimesed ei ole aegsasti teinud kindlustuslepingut ja siis juhtub õnnetus. Mõeldakse, et kui mul ei ole remondiraha, kuidas ma siis saan? Tehakse endale kasko ja kutsutakse sõber appi, tehakse liiklusõnnetus niimoodi koos lihtsalt ära," rääkis ekspert.
Lääne-Euroopas on peamiseks probleemiks hoopis elukindlustusega seotud pettused.
Kuula lähemalt:
