5. juunil saabub Tallinnasse, Saku suurhalli, heavy metali üks legendaarsemaid lipulaevasid - Judas Priest. Mehed, kes on pannud aluse tervele põlvkonnale, kes neist inspireeritud. Bändi lavakostüümid tutvustasid ja populariseerisid esmakordselt ka nahksete riiete ja neetide kandmise metalskeenes, mis tänapäeval justkui raskemuusika sümboliks on saanud. Tuur võtab kokku viimase 50 aasta tegusad ajad ning toob nii juba pikaegsete Metal Maniacside kui ka uute fännide ette mõnusa ülevaate bändi senistest hittidest.
Rob tervitab Sky.ee'd videosilla vahendusel otse oma Londoni kodust, valmistudes peagi kotte pakkima, et tuurile asuda. Oma hüüdnime Metal God kannab ta suure uhkusega ning just nii ta end intervjuus tutvustab. "Palju aastaid tagasi oli Judas Priestil album pealkirjaga "British Steel" ja meil oli albumil lugu nimega "Metal Gods". Veidi aega pärast seda hakkasid meie fännid mind niimoodi kutsuma. Läbi selle see hüüdnimeks saigi. Esialgu ei osanud ma sellest midagi arvata, aga siis see lihtsalt muutus mingiks asjaks," naerab ta.
"Ma armastan ja hindan seda, sest see tuli meie fännidelt üle maailma. Ma armastan seda suisa nii palju, et olen selle kaubamärgina registreerinud. Ja nüüd ongi nii, et maailmas on ainult üks Elvis Presley ja ainult üks Metal God," muheleb ta.
Viimati külastas Judas Priest Eestit 2015. aastal. Rääkides sellest, noogutab Rob entusiastlikult kaasa ning kinnitab, et mäletab paljut. "Mul on terasest mõttelõks kui tegemist on kohtadega, kus me käinud oleme. Kuigi vahel on möödunud juba kümnendeid. Mäletan, et see oli jõuline ja võimas, see oli tõeliselt võrratu kogemus olla koos Tallinnast pärit Metalmaniacsidega," räägib Rob. Muusik selgitab, et viimasest külastuskorrast oli väga pikk aeg möödas ja oli tarvis palju kaotatud aega tasa teha. Seda tehti toona ning tõotatakse teha ka sel korral.
Reisimine on Robi jaoks olnud väga maailmapilti avardav. Nende paikade külastamine, millest oled noorena vaid unistada saanud õpetab muusiku sõnutsi mõistma kui väike on maailm ja kui ühenduses me oleme. "Kuigi me ei pruugi rääkida sama keelt, läbime kõik nii palju asju oma elus, mis on sarnased ja see hoiabki meid inimkonnana koos. Meil on tõusud ja mõõnad, naerud ja pisarad, võitlused ja edud ja see on ka üks elu eesmärkidest. See on üks asjadest, mida mõistsin palju aastaid tagasi, et reisimine andis mulle parema mõistmise elust ja inimestest. Kuidas me kõik oleme samasugused - ükskõik, mis on su usk, seksuaalne identiteet, poliitilised vaated - see ei loe, me oleme kõik lihtsalt inimesed."
"Mul on vanemaks saades tekkinud kalduvus kõnesid pidada," puhkeb ta oma pika ja põhjaliku vastuse peale naerma.
Põhjus, miks Rob kunagi bändiga alustas, aastal 1969. on aastal 2022 ikka samasugune. "See ei ole grammigi muutunud. Kui oled loomingulise maailma osa nagu muusika, siis esimene asi, mis peab olema kivikindel ja jäädav on sinu kirg. Sinu kirg muusika vastu, mida armastad ja mida lood. Kui see hakkab hajuma või teises suunas liikuma, kui otsustad muusikast eemalduda, siis on see koht kus öelda "aitäh" ja liikuda edasi selle suunas, mis sind rohkem tõmbab," räägib muusik kirglikult.
"Kui mulle selle küsimuse esitasid - võin minna ajas tagasi päris esimesse bändiproovi, mis Judas Priestil oli. Mäletan seda nagu see oleks olnud eile. Mäletan seda tunnet, energiat ja elevust, jõudu selles muusikas, mida me lõime. Ma tunnen seda sama tunnet siiani, ükskõik kus maailmas me parasjagu laval oleme. Need tunded, need, mis on jäänud tõeliseks, ausaks ja ehtsaks on tugevamad kui eales varem. Ma arvan, et meie fännid näevad seda," tõdeb Rob. "Ma arvan, et see on üks olulisemaid vahetusi, mis sul fännidega olla saab, et sul on aus kohustus pühendada end üksteisele," lisab ta.
Vaata artikli päises olevast videost, miks Robi meelest vaid mõned andekad bändid edukaks saavad, miks ei ennustaks ta tänapäeval alustavale Judas Priestile erilist edu ning mida on tal öelda videot vaatavatele Eesti fännidele!
PILETID KONTSERDILE LEIAD SIIT!
