Erki Sepp sai Kolumbus Krisi liikmeks neli aastat tagasi, kuid on bändiga koos musitseerinud juba varem. "Kunagi 2000ndatel olen Kolumbusega käinud Aivari asemel mängimas, päris mitmeid kordi. Kui nüüd Jaanus helistas, et tule mängima - noh, tore on, aga ma ei olnud niimoodi aktiivselt kuulanud, mis nad kõik mänginud on. Oli päris huvitav - öähed lavale ja mängid ja kuuled, et see on Kolumbus Kris. Alguses oli vaja natuke hoogu maha võtta," kirjeldab muusik.
Pinge võttis maha üks joviaalne kontserdikülastaja, kes Erkile lava äärest juhtnööre jagas. "Selle hetke lahendas ära üks hästi purjus kunde, kuskil Rakvere motoüritusel. Oli kolmas või neljas mäng mul. Ta oli hästi vintis, koguaeg käis ja vaatas mind jube kurja näoga koguaeg," itsitas Erki.
Siis aga selgus, mis kodanikku vaevas: "Ta ütles mulle: "Piiks, mees, piiks, piiks! Ära mängi, piiks, nii akadeemiliselt, piiks!". Siis sain kohe aru, et tal on tuline õigus!"" Erki tõdeb, et Kolumbus Krisi meelestatus bändi siseselt kutsub üles olema mängus vaba ning improviseerima: "Selle bändiga on lihtsalt hästi vahva mängida!"
"Selle keerulisus seisnebki selles, et sa pead tervet bändi kuulma koguaeg, mitte välja jooksma sellest ansamblist, või siis kuidagi liiga tahaplaanile jääda. See on selline väike jämmi tegemine koguaeg. Olukord on erinev - kas mängid väikses kohas või suure lava peal, võib olla täitsa kaks erinevat bändi," kirjeldas muusik värvikalt.
