ToomasPuna
Kui Šotimaal telkima lähed, siis oleks mõistlik end kenasti riidesse panna ja käituda nagu tõeline džentelmen. Metalmuusika austaja David Henderson suundus oma kahe sõbraga matkale, kaasas koer ja lapsed. Ta ei kujutanud uneski ette, milline jama sellest tuleb. Lihtsam olnuks minna pubisse ja järgmisel päeval vaheldumisi näägutavat naist ja pohmelli taluda.
Lõbus matkaseltskond otsustas minna Loch Leveni nimelisele väiksele ja vaiksele Šotimaa saarekesele. Plaan oli istuda vanamoodsalt ümber lõkke, rääkida kordamööda õuduslugusid ja vältida kohalikke pisikiskjaid, kes võiksid kaasavõetud vorstikesed pihta panna. Idüll ei jõudnud veel peale hakatagi, kui nad märkasid politseinikke, kes otsisid gruppi päästmist vajavaid inimesi.
„Oh kurat küll, nad olid meile järele tulnud,“ ütles Glasgows pitsakulleri ametit pidav Henderson üllatunud näoga intervjueerijatele. Üllatus oli muidugi ka politseinike poolel kui selgus, et päästetavad ei vaja päästmist ja tunnevad end mõnusalt.
Henderson ütles, et kahtlustab selles kaebetöös vanamutti, kes koperdas sealsamas saarel lossivaremetes ja andis neist politseile teada. „Ta nägi kolme tüüpi, kes olid end värvinud selliselt, et nad näeksid välja võimalikult tõetruud laibad,“ rääkis asjast ilmselgelt lõbustatud Henderson. „Loomulikult lisasid õõva ka musti keepe ja silmini ulatuvaid kapuutse kandvad lapsed, kes olid samuti mitte just tagasihoidlikes koolnumaalingutes. Ma arvan, et ta kahtlustas, et me oleme nendelt lastelt vabaduse võtnud ja üritame nendega mingit rituaali läbi viia.“
Henderson rääkis, et niiöelda laibamaalingud on nagu „sõjamaaling“, mida kannavad musta metalli esitajad. Nii ka Henderson, kes on ise väikestviisi muusikamees ja kuulub musta metali bändi Nyctopia. Bändiliikmetel on kombeks kanda just sellist meiki ja keepe ja värke. Seega olid tema ja lapsed riides nagu tavaliselt ning neil oli raske mõista, millest paanika puhkes.
„Ilmselgelt ei ole siin Šotimaa kolkas musta metali mehi varem nähtud,“ arvas Henderson.
Kui ärevusest lõhkeda ähvardav täisvarustuses päästemeeskond kohale jõudis, viidi esmalt lapsed telkimisplatsilt saarekese kaldale. Kolm täiskasvanud meest viidi paatidesse eraldi. Ilmselt selleks, et nad ei saaks mingit udujuttu kokku leppida, millega karme politseiametnikke lollitama hakata.
Kui nad lõpuks kohale jõudsid, siis nägid nad end ootamas nelja tuletõrjeautot, väga viisakat hulka politseiautosid ja kiirabi, kes neid oodanud olid. „See oli nagu mingi imelik film,“ ütles Henderson. „Me ei saanud naeru pidama. See oli ikka täitsa perses asi seal.“
LOE VEEL: Klubi 326 meenutused: bändid mängisid vahel ka viina ja õlle eest
Parameedikud kontrollisid kogu matkaseltskonna läbi ja politsei korraldas neile ka ülekuulamise. Henderson oli natukene häiritud faktist, et politsei lõi puruks lõbusa matkaseltskonna auto akna, sest otsisid sealt hüvastijätukirja, mis pidavat ensesetapjatel kombeks olema maha jätta. Igal juhul olevat Šotimaa politsei veendunud, et sellise välimusega ükski normaalne inimene ringi ei käi ja kui nad üldse midagi olla saavad, siis minimaalselt enesetapjad kindlasti.
Enne kui viinereid mitte söönud matkaseltskond kuivale maale jõudis, mõistis Henderson, et päästetöötajad olid oma eksimusest aru saanud ning olid tegelikult mõnda aega kindlad, et religioosseid riivatusi see seltskond ei tee ning ka lapsed on turvaliselt tuttavate tüüpidega. Aga nad pidid viima oma ette nähtud protseduurid lõpule ja helistasid ühe lapse emale, kes istus samal ajal mõnusalt pubis. Henderson rääkis naerdes, kuidas kõne saanud ema vastas: „Jep, ma tunnen neid jah, mis siis? Need on mu sõbrad ja ma tean jah, et mu tütar on nendega matkal.“
Mehe sõnul läks asi viltu, sest päästemeeskonnad korraldasid suure päästeoperatsiooni. „Oleks asja tehtud lihtsamalt, oleksid nad meid saanud sinna saarele jätta ja elu oleks edasi läinud. Aga nüüd pidime olema seal autoparklas oma viletsate valikutega,“ tõdes Henderson. Sest pärast „päästmist“ selgus reisiseltskonna ebameeldivaks üllatuseks, et ees ootab üsna külm öö ja neil pole kuhugi minna.
„Noh eks me olime kõik paar õlli ka teinud juba ja sõita keegi ei saanud,“ jutustas metalifänn. „Õnneks said politseinikud meie murest aru ja meid viidi vähemalt sellisesse kohta, kus tegime uuesti lõkke, saime oma vinkusid nosida ja lõpuks ometi planeeritud matkaürituse käima panna.“
Ööbimine oli veidike ebamugavam, sest politsei oli matkaauto klaasi sisse löönud ja sealt tuli jahedat õhku, ent kõik jäid ellu. Järgmisel päeval naases saatanlik seltskond oma keskklassi matkaautoga kodudesse.
E-R 6-10
Ornitoloog
N 16-18 MasinaWärk
Moto- ja kidrameez
