Robert Linna, Jon Mikiver, Markko Reinberg ja Rain Joona võtsid aastaid Elephants From Neptune'i tehes hoogu, et eesti keeles rokki teha. Piisav julgus kulmineerus sel suvel, kui Reinbergi kodustuudios Võsul üheksa mahlase, kihilise ja väänleva rokiraja jagu emakeelset musa salve võeti. Nimeks sai stutsi aknast terendava saarekese inspiratsioonil Kuradi Saar.
Eesti keeles mitte juustuselt kõlavaid laulusõnu kirjutada pole kerge ja Kuradi Saar pole oma muresid sel teemal varjanud. Härrad on korduvalt maininud, et pidid end ingliskeelset rokki tegeva Elephantsiga kuradi kindlalt tundma enne kui julgesid kodukeelseid sõnu kirjutada. Ülestunnistus, olin ise ka skeptilisel seisukohal, kuid peale plaadi kuulamist võib veenduda, et muretsemiseks polnud põhjust.
See pole Bob Dylani mõõtu lüüriline saavutus, kuid üldiselt kõlab eesti keel selles kärisevas raamistikus orgaaniliselt ning piinlik ei hakka kordagi. Read nagu "Valel on kaunid jalad, aga nad haisevad," on isegi nii fantastilised, et kõnetavad kuulajat momentaalselt. Lisaks, lubab Linna enesekindlus vokalistina tal sõnu osavalt voolida.
Kuigi plaat on eesti keeles, pole Kuradi Saar inspiratsiooni ammutamisel end vaid kodumaiste allikatega piiranud. Ülimalt nauditav on kuulda robert plantilikke huilgeid lugudes "Vapustav maailm" ja "Maa keerleb". Zeppelini kõlab läbi ka loos "Punane saar", mis hingeldab Bonhami-väärilises rütmis. Muide, Mikiver ei astu albumil üles ainult traditsioonilises trummari rollis, vaid teeb ka oma lauljadebüüdi loos "Vedel vägi", mis on oma tremolo kitarri lainetuses meeldivalt melanhoolne à la The Smiths.
Väärib kindlasti mainimist, et plaat usaldati helindada Martin Kikasele, kes hoiatas, et: "rokk on kõige raskem žanr, mida huvitavalt kõlama panna". Kikasel ja Kuradi Saarel tuli see igaljuhul välja. Plaadi helimaastik on kirev, täidlane ja nüansirohke. A-poole klassikalise roki kitarrikihid sööstavad plaati keerates kaootilisse psühhedeeliasse loos "Maa keerleb". "Eesti muld ja Eesti muda" kitarride mille-feuille seast korjab kõrv üles mõned Ruja killud ja juba eelpool mainitud "Valel on kaunid jalad" kulgeb justkui folk-rokilikul teel. Muide, see konkreetne lugu ilmutas end Linnale, kui ta ühe Tartu kontserdi eel vetsus käis. Tervikliku helielamuse lõpetab psühhilt võnkuv "Majapidu".
Siiani on jäänud mulje, et Kuradi Saar piirdubki ühe lansseeringuga ning kutid ise on seda nimetanud oma panuseks Eesti rokki. Debüüdi põhjal võiksid nad julgelt veelgi panustada.
Kuula albumit oma täies aus ja uhkuses siit:
E-R 6-10
Ornitoloog
N 16-18 MasinaWärk
Moto- ja kidrameez
