Rock FM lahendab alati kuulajate muresid ning sel korral sai selgeks see, milline on ametinimetus inimesel, kes loeb ette kirja pandud aevastused. Kristjan Rabi pakkus, et selle ameti nimetus võiks olla ettetatistaja. Seda tähtsat rolli hakkaski Jan eetris täitma.
Olles suure hoolega ette veerinud kuulajate saadetud aevastushelid (kuula neid allpool olevast intervjuust!), mõtiskles Jan koos saatejuhtide, Kristjan Rabi ja Robert Kõrvitsaga, et aevastamine on kõige kiirem viis kuidas oma tegelikku vanust paljastada. Mehed leidsid, et igaüks võib kreemitada, värvida või lõigata palju tahad, aga kohe kui aevastused muutuvad valjemaks on sinu tegelik vanus reedetud. "Mul ei ole enam võita, ainult kaotada siin elus," arvas Jan, kes enda sõnutsi juba ammu valjult aevastab.
Pärast korralikku ettetatistamist jõudis jutujärg lõpuks ka Jani uue filmi ehk "Jan Uuspõld läheb koju" juurde. "See on üle pika aja ka film, millel on lühend, mis on rahva sees läinud käima - J.U.L.K. ehk "Jan Uuspõld läheb koju"," rõõmustas Robert.
"Olen inimestelt saanud mõtteid, et ei tea, polnud nagu midagi vaadata ja teine, 50% inimestest on need, kes ütlevad, et hea oli. See näitab ikka seda, et midagi siin filmis on," usub Jan ning selgitab, "Üdini halb film on see, mida kõik kiidavad taevani. Midagi peab seal valesti olema."
Tagasiside pärast Jan aga üleliia ei pabista - kunst kuulub ju rahvale. Mäletatavasti sai ka esimene film "Jan Uuspõld läheb Tartusse" omal ajal kõvasti kriitikat, kuid nüüdseks on see kujunenud kultusfilmiks. "Kultusfilmi ei tehta, see saab selleks. Tavaliselt kultusfilmid alati tehakse alguses maha. Ma ei ütle, et see teine film peaks nüüd selleks saama. Ta ei pruugi üldse midagi sellist saada nagu esimene. Alati on väga keerukas teha filmi, millest kõik ootavad midagi. Esimese filmi puhul ei oodanud keegi midagi," kirjeldab näitleja.
"Kui ootad sellist filmi nagu esimene, siis vaata esimest," arvas Kristjan. Jan aga selgitas, et teda inimeste kõrged lootused ei sega: "Ootused on õigustatud. Võubki öelda, et sellist järge teha on kas lollus või julgustükk."
Jan kirjeldab, et nii nagu esimenegi film, nii on ka teises filmis tugevalt sisse põimitud ühiskonnakriitika. "Ta peegeldab praegust ühiskonda vägagi. Peategelane ja kõik teised tegelased seal sees. Mõni ütleb, et see on tragöödia - on jah tragöödilisi noote seal sees. Me ei osanud peegeldada nagu Contra, et teeme groteski. Tegime nii nagu meil tunne."
Publiku tagasisidest on kostunud tõsiasi, et Erich Kriegeri etteaste pakkus neile palju rõõmu. Ka Jan nõustus, et Kriegeri ekraanileilmumisega sai publik kergendunudlt hingata, et nüüd võib naerma hakata. Teine stseen, mis veel enne filmi linastumist juba palju tähelepanu püüdis oli stseen, mis lõppeb suudlusega Jani ja tšellist Silvia Ilvese vahel.
Ka esilinastusel vahetasid Jan ja Silvia suudluse ning meedia taas kihab: kas kaks loomingulist inimest on teineteist leidnud ka romantiliselt? Seda tahtsid teada ka Robert ja Kristjan. "Meil ei ole teemat. Me peame teineteisest lugu lihtsalt," sõnas Jan.
"Me peame ka teineteisest lugu, aga me ei tee?" uuris Kristjan nördinult. "Aga sa oled ju mees - mina ei suudle mehi," sõnas Jan Kristjanile kurvastuseks. "Meil oli filmis stseenikene, kus ma suudlesin Silvia Ilvest. ja linastusel oli fotosein ja ma küsisin, kas ma võin sind suudelda, ta ütles jaa. ta sai kohe aru, et tegime tsitaadi filmist," rääkis Jan ja sõnas, et kõik mõistsid, pelgalt meedia mõtles vasakule.
"Tuleb välja, et inimesed saavad sellest aru, et kui Erich Krieger tuleb põõsast välja ja kuseb, siis see on nali. Aga kui ma suudlen Silvia Ilvesega, siis kohe küsitakse, et kas teil on midagi? Pornograafiline mõtlemine! Arenege palun!" lõõpus näitleja.
Kuula tervet intervjuud siin või jälgi meid Instagramis, kus ettetatistaja ja teisedki vahvad karakterid ja hetked videona ka leitavad!
