Seekordne esinemine on bändi jaoks väga oluline, eriti just Antti jaoks. Ta tunneb, et on siinse skeenega heasse ühendusse astunud ja saanud tuttavaks väga paljude meeldivate inimestega. “Mulle on tähtis, et saaksin kohalikele näidata, mida ma seal Soomes teinud olen. Meie jaoks on see ka uus asi ja on väga tore avastada uut publikut ja uusi esinemispaiku. Soomes oleme kõikidel suurematel festivalidel ja lavadel juba ära käinud,” selgitab ta.
Tulles nüüd aga selle osa juurde Rytmihäiriö loomingust, mis on inspiratsiooni ammutanud Saatana kummardamisest - on Kinomaja ette oodata siltidega protestijad, pühaveega pritsijaid? “Saatana kummardamine on selle kirjeldamiseks pisut tugev väljend,” naerab muusik. “Ega me istu pentagrammiga ringides - pigem on okultism inspireerinud laulusõnu. Aga ma olen oodanud, et mõned usklikud inimesed oleksid solvunud, aga tänapäeval on see väga keeruline, neid tavaliselt üldse ei huvita,” ironiseerib ta.
“Ajad on sellised, et miski enam ei šokeeri. Tavaelus toimub pidevalt nii palju hullumeelseid asju, et sellised asjad inimesi enam ei kõiguta,” lisab Antti.
Kuigi bänd ei võta ennast ega oma loomingusse valatud satanismiga flirtivaid mõtteid liialt tõsiselt, meenub talle üks 11 aasta tagune kohtumine, mis leidis aset just viimati Tallinna külastades. Kontserdi lõppedes nägi üks kuulajatest kurja vaeva, et saada bändi jutule, seda selleks, et rääkida ära üks üsna värvikas lugu. “Üks kutt tuli pärast kontserti meie juurde ja rääkis õhinal, et tal on keelatud tõsta jalga ühtegi kirikusse Tallinnas,” mäletab muusik.
“Ta rääkis, et tal endal on ka bänd, aga ta pidi paraku just oma kitarrimängija lahti laskma, sest too olevat hakanud Jeesusesse uskuma,” pajatas õhinal kuulaja bändiliikmetele. “Ta ütles, et virutas talle selle eest kitarriga pähe.”
“Ma isegi ei tea, kas ta oli meie fänn, aga ta lihtsalt väga-väga tahtis meile oma lugu rääkida. See oli kahtlemata väga… huvitav,” muheles ta.