Ansambel Meeliku elu on pärast Eesti Laulu jäädavalt muutunud: mulle meeldib mõelda, et seda ma ta pilgust nägin

Ansambel kannab bändiliikme Meelikuga sama nime ning seetõttu tundus Andresele paslik suunata küsimus Meeliku elumuutuste kohta suunata just talle. "Võib-olla ma mõtlesin selle ise välja, aga ükskord kui ma Selveris oma Partnerkaardi läbi lasin, siis jäi selline mulje nagu müüja oleks mu eesnime ära tundnud. Vähemalt mulle meeldib mõelda, et see oli see, mida ma ta pilgust nägin. Nii, et on, on suured muutused," muheles ta. 

Bändikaaslane Andres ei lubanud Meelikul aga nina üleliia püsti tõsta ning pakkus juhtunule kohe ka alternatiivreaalsuse: "Või siis ta mõtles, et oi, see poiss on küll ikka selle kahe aastaga kõvasti vanemaks jäänud, mis ta siin pildil on."

Kuulduste kohaselt müüs kollektiiv Eesti Laulu poolfinaalide ajal huvilistele bändisärke, millel stiliseeritud kirjas loo pealkirja "Tuju" välja võib lugeda. Tuleb välja, et liikmed ise müügitulust sentigi näinud pole, aru tuleb pärida hoopis projektijuhilt. Mida aga ostsid muusikud oma esimeste palkade eest? "Mina ostsin endale Xboxi, mul ei olnud väiksena seda ja siis tundus õige see endale 20-aastasena soetada lõpuks," kirjeldas Meelik. 

Näib, et esimesed rahasummad on muusikute jaoks mõneti erinevad olnud, sest Andrese ostusummal olid ilmselt mõned nullid juures. "Ma ostsin Mini Cooperi," sõnas ta. Eleryni pärimise peale, kas nad lapsena mõnd suvist tööotsa ei teinudki, tõdes Andres, et on olnud piimamüüja. 

"Ma ei mäleta, mis ma selle eest ostsin. Võib-olla ma ei saanud raha," arvas ta nüüd. "Mina olin 11-aastaselt ikkagi lapstööjõu vastane ja tööl ei käinud," pani Meelik oma vastusega stuudio naerust rõkkama. 

Vaata artikli päises olevast videost, kuidas muusikud esmakordselt kohtusid ning, kas 1. aprillil korraldatud kontsert on tegelikult aprillinali?

Lisainfo Meeliku kontserdi kohta leiad SIIT!