“Alustaks sellega, et elan koos elukaaslasega ja meil on ühine laps, 7-aastane. Oleme koos olnud juba üheksa aastat. Elukaaslane on töötu juba pikemat aega, ehk siis kõik rahaasjad on minu kanda, ega ta kodus ka selle vaba ajaga mitte midagi ei tee. Keeruline kooselu juba mõnda aega. Lapse pärast nagu püüan, et kõik oleks ikkagi hästi,” pihib Joel.
“Siit siis nüüd jutu teine pool. Sai eelmine aasta peetud üksikettevõtjatega jõulupidu ühes pubis. Eelnevalt olid kohale tulnud sinna ühed sünnipäevalised ja meie läksime hiljem, ilus tore õhtu ja sain tuttavaks ühe tüdrukuga, kellel nimeks Mari, ka 30-aastane, kahe lapse ema, aga suhtes ei ole.”
Kuigi Mari mainis kohe, et suhtes mehed talle ei meeldi, siis tantsiti ja suudeldi. Õhtu lõppes hotellis. “Pubist lahkudes ei leidnud ta oma telefoni, tänu sellele sain ta numbri, mis jäi minu telefoni. Saatsin siis hiljem talle pakiautomaati kommikarbi kaardiga,” meenutab mees.
Suhtlus läks edasi, hakati aina rohkem koos aega veetma. “Nüüd on asi tõsisemaks läinud – kinod, kohvitamised, mõned ööd tema juures olnud.”
Kuigi Joel ei taha oma elukaaslasele haiget teha, siis tunnistab ta, et tunneb ennast praegu päris hästi. Tema ellu on värvid tagasi tulnud, kuid mees ei tea, mida nüüd edasi teha?
Kivisaar ei taha uskuda, et hotellis mitte midagi ei juhtunud. Üldiselt arvab ta, et kui asjad juba liiguvad, siis on seda peatada raske.
Maris Järva pakub, et Joel võiks naise tööle kupatada. Ehk siis läheb midagi paremaks?
Koit Toome ütleb, et tarvis on kuulata enda südame häält. “Selgus leida, et mida tahaks teha, mis samme? Niimoodi edasi samas olukorras ei saa ka vegeteerida, tuleb midagi ette võtta!”
Siim Taba võtab asja lihtsalt kokku. “Toimeta edasi, küll sa vahele jääd!”
Kuula kõigest pikemalt allpool olevast heliklipist!