Inger tõdeb intervjuus Eesti Päevalehele, et peitis end pikka aega küsimuste eest, kes ta on ning püüdis alati head nägu teha, kuigi sisemus kipitas. Alles siis kui üle tuli elada ehmatav õnnetus, mis ta haiglavoodisse viis, tundis muusik eneses jõudu päriselt enesele silma vaadata. "Kõik, mis juhtus enne seda, oli minu jaoks küll ülimalt keeruline, aga luges vaid teadmine, et olen elus. Et ma olin terve ja, et ma päriselt tahtsin lõpuks iseendaga tööle hakata," kirjeldas muusik.
Olles osalenud Noortebändil ja mitmel korral väga edukalt ka Eesti Laulul kiideti tihti Ingeri unikaalset tämbrit ja lavalist olekut, ei saa mainimata jätta, et ka muusiku kantud kollased sokid on end eredalt meelde jätnud. Paljudes kommentaariumites kerkis aga arutelu muusiku androgüünse välimuse üle ning iganenud soovis kõiki kindlalt piiritleda aina uuriti, kas tegemist on poisi või tüdrukuga, või jagati sootuks õpetussõnu, kuidas välimust muuta võiks, et olla nii- või naapidi.
"See "tüdrukuteema" on mulle väga palju haiget teinud. Ma ei ole kunagi end nii tundnud, olen ajanud mulli," pihib laulja.
"Iga kord kui "need" küsimused tulid, mõtlesin, et kui vastan nagu tahaksin vastata, mitte, kuidas ma pean vastama, tõmban endale vee peale," tunnistab Inger, kuid tõdeb, et vastus neile sügavalt isiklikele küsimustele on tegelikult alati üpris ilmselge olnud.
Loe refereeritud artiklit Eesti Päevalehest!