TV3-e uus suhtesari “Rannamaja” ei ole tõenäoliselt see rannamaja, millest laulsid aastaid tagasi Koit Toome ja Getter Jaani. Reklaam saatele oli tugev ja lubati ju midagi sellist, mida varem Eesti telekanalites näidatud ei ole. Pidin kahjuks pettuma ja seda mõnelgi põhjusel.
Sellele saatele eelnenud promo tegi kogemuse veel halvemaks, sest kui öeldakse, et näidatakse midagi enneolematut, siis ma tahan, et mind see saade raputaks. Ootused olid suured, et kas lõpuks saab vaadata ühte korraliku toorest tõsielusarja, mis on tehtud meie kodumaal või mitte?
Algas see saade juba kuidagi väga kohmakalt ja jäi mulje, et suvalised inimesed visati lihtsalt kellegi suvilasse ja oligi kõik. Hakkake nüüd inimesed siin toimetama, me filmime. Olen ka vaadanud laadseid sarju, mis on tehtud piiri taga ja väike lugu võiks ikka kõigele eelneda. Väga kaootiline tundus see kõik ja minu arvates selliseid saateid kunagi tehti meil isegi paremini kui praegu. Kas tõesti napib Eestis võimekaid teletegijaid?
Kardan ise seda, et kuna inimesed tarbivad täna ka muid meediume ja tase ehk produktsioon on maailmas palju muutunud, siis selline Eestis tehtud “Rannamaja” ei kõiguta väga tugevalt enam. Sisu oli segane ja isegi seda oli näha, et mõnele osalisele olid sõnad suhu montaažis lõigatud. Lause oli kontekstist välja rebitud. Vähemalt mulle jätab see võltsi mulje ja kui seda teha, siis ei tohiks tavaline televaataja sellest aru saada. Kuigi toodavad seda samad inimesed, kes tegid ka “Prooviabielu”, on Kalvi-Kalle ning Helen ju siiani meie inimeste südametes. Kas ka sel korral läheb nii, et selle saate osalejad avalikkuse südamed võidavad?
Ma tunnen nagu oleks mulle enne saadet pakutud reklaami vahendusel elu parimat sõitu ralliauto kõrvalistmel, kuid tegelikult sain koha vana Audi tagaistmel ja sellisel, millel ei ole isegi nelikvedu. Samas, saan aru, et päris mitu episoodi on alles ees ja äkki minu mõtted muutuvad? Kõik on võimalik, kuid hetkel sellist tunnet ei ole, et järgmisel kolmapäeval ma selle saate ajal 100% teleka ees olen.