Alari kirjeldas Marisele, et stuudios on terve posu õhupalle, mida Maris iga natukese aja tagant katki tohib teha. Pallide seest hüppasid välja salapärased lipkud, mille peale kirjutatud lausejupp, mille Maris kõige lõpuks ka õigesse järjekorda peab panema. "Kui sa arvad, et need õhupallid sinu kohal on dekoratsioon kõigest, siis sa eksid!" teatas Alari ärevalt lae poole piiluvale Marisele.
Maris rääkis, et on õhupallidega viimasel ajal üsna heaks sõbraks saanud, sest käis ühel kõnekoolitusel, kus tämbri koolitamiseks pidi õhupalli vibreerima panema. See selleks - Marise ette nihutati ümbrik, kus kirjas kõik vajalikud instruktsioonid:
"Kui sa arvasid, et piinlikud hetked on juba läbi, siis sa eksid. Kuidas saakski nii, et me sinu jätkuvat nooruslikkust ei tähistaks. Stuudios on kokku kuus õhupalli - sinu kolleegid annavad sulle märku, mil sa õhupalle ühekaupa purustama pead. Iga kindla aja tagant saad paugutada ühe palli ja seal sees on sõnad, millest moodustuvad laused. Sinu ülesanne on sõnad õigesse järjekorda panna. Just nii saad teada, mis on sinu sünnipäevakingituseks."
Sõnad, mis pallidest välja vupsasid olid järgmised: õnneretsept; palju õnne, siin on sulle; täna on sul 40+1 magusat põhjust; vaba päeva nautimiseks; naeratamiseks.
Kui Maris kõige lõpuks sõnad õigesse ritta seadis sai ta teada: "Palju õnne, siin on sulle õnneretsept - täna on sul 40+1 magusat põhjust naeratamiseks, vaba päeva nautimiseks!" See tähendas, et Marisele anti üle tunnistus, millel luba võtta välja üks vaba päev, mil iganes ta seda soovib. Kingitust saab lunastada kuni järgmise aasta sünnipäevani. Muuhulgas sai Maris maiustada ka 41 makrooniga - loodetavasti saavad need aga enne vaba päeva otsa!
Maris tänas kolleege, et nad tema sünnipäevaks üleliigselt palju kisa-kära, mäsu ja möllu kokku ei planeerinud, vaid pakkusid piisavat põnevust ja ühe väga toreda kingituse. Õnneks õnnestus säilitada rahulik meel.
Kõige lõpus selgus aga, et ka Siimul oli Marisele veel üks kink välja mõeldud. Siim kirjeldas, et neil oli Marisega hiljuti olnud juttu luuletuste kirjutamisest ning selles valguses kirjeldas ta: "Mina eile mõtlesin Marise peale, õhtul. Et kui hea meil on, Kivisaar, et meil on Maris. Mõtlesin, et me Marisega hiljuti rääkisime sellest ja ta küsis, millal ma viimati luuletuse kirjutasin. Siis tulidki mul eile õhtul väga ilusad mõtted ja mõtlesin, et panen need kirja. Ei ühtegi AI-d, ei mingeid abikäsi, ei tellinud kuskilt seda luuletust - täitsa ise mõtlesin."
Maris tunnistas, et ta isegi ei mäleta, millal viimati talle luuletus kirjutati ja rõõmustas Siimu loovate mõtete üle.
"Maris pole lihtsalt naine -
ta on täitsa ebamaine.
Hommikuti meie päike,
isegi kui uni väike.
Sinuta me oleks kaotsis -
eeter oleks üsna laokil.
Oled meile tähtsal kohal,
sinuga, on saade sorav!"
Vaata ka videojäädvustust Marise sünnipäevahommikust:
