Cara Delevingne tunnistab värskes Vogue'i kaaneloos, et on tänaseks neli kuud kaine olnud ning läks eelmisel aastal ka võõrutusravile. "Ma ei maganud. Ma olin väga kehvas seisus. "See on südantlõhestav, sest ma arvasin kogu aeg, et ma lihtsalt lõbutsen. Ühel hetkel sain aga aru, et tegelikult ei ole minuga asjad hästi," avaldab Cara ning lisab, et septembris ilmunud fotod olid tema jaoks kohati justkui reaalsuskontroll. "Mõnes mõttes on need pildid midagi, mille eest ma täna tänulik olen."
Vaata, milline nägi Cara välja septembris: Fännid mures: sokkides ringi silganud Cara Delevingne käitus lennujaamas väga kummaliselt
Pärast ehmatavate fotode avalikuks tulemist ruttasid Cara kõrvale ka kõik tema lähedasemad sõbrad. "Sain siis aru, et vajan nende tuge. Mul oli vaja, et keegi mulle abikäe ulataks. Mu pikaajalised sõbrad tulid kõik kokku ja me lihtsalt nutsime koos. Nad ütlesid mulle, et ka mina väärin võimalust olla tõeliselt õnnelik." Delevingne tunnistab, et kuigi teda on ka varasemalt aidata püütud, siis seni ei olnud ta selleks valmis. "See ongi kurb. Kui sa ei ole just omadega täiesti põhjas ja valmis sealt edasi liikuma, siis sa ei võta seda abi ka vastu. Eelmisel aastal olin ma selleks lõpuks valmis," selgitab Cara.
Delevingne räägib intervjuus, et registreeris end võõrutusravile selleks, et saada terapeutilist tuge. Võõrutusravil läbis ta 12-etapilise programmi. "Varasemalt olin püüdnud paranemisega tegeleda näiteks nädalasel retriidil või traumakursusel. See küll aitas mind mõneks ajaks, kuid ei jõudnud kunagi päriselt asja tuumani," selgitab naine. "Seekord mõistsin, et 12-etapiline ravi on minu jaoks parim valik ja ma ei peaks seda häbenema. Sealt leitud kogukond tõi mu ellu tohutu muutuse."
Delevingne sõnul on ta tänaseks neli kuud kaine olnud, kuid paranemisprotsess on pikaajaline. "Selles protsessis on ilmselgelt oma tõusud ja mõõnad, kuid mõistan tänaseks paljusid asju, mida varem ei mõistnud. Inimesed tahavad, et mu lugu oleks lihtsalt selline: "Vaadake, ma olin sõltlane, aga nüüd olen ma kaine ja kõik." Aga see pole nii lihtne. See ei juhtu üleöö... Muidugi ma tahan, et asjad toimuksid kohe, ma arvan, et kogu minu põlvkond on harjunud kõiki asju saama kohe, aga see protsess nõuab tõelist pühendumist."
