Vanilla Ninja endine liige Maarja Kivi bändi taasühinemisest: arvestades, et mind pole kaasatud pole ka koostööd oodata

Vanilla Ninja taasühinemine on viimastel aastatel olnud suureks elevusttekitavaks teemaks. Nüüd on need lootused tõeks saanud ning Piret, Lenna, Katrin ja Triinu lubavad uut albumit juba järgmisel aastal. Siiski on paljude pikaaegsete fännide jaoks endiselt olulisel kohal ka bändi originaalliige Maarja Kivi, kes lahkus bändist 2004. aastal. Sky.ee uuris Maarjalt, kes nüüd peab USA-s juuksuriametit ning on pikka aega olnud edukas ka oma sooloprojektidega, miks teda taasühinenud kollektiivi ei arvatud ning ehk on soolas mõni koostöö Vanilla Ninja praeguste liikmetega?

"Kui päris lõpuni aus olla, siis on see uus album ka mulle üllatus ja et nad David Brandesega jälle koostööd teevad," avaldab Maarja. Üsna pea pärast Maarja lahkumist bändist suubus Vanilla Ninja uue plaadifirma ridadesse, mis aastaid hiljem sai hukatuseks tervele kollektiivile. Kaks plaadifirmat ei suutnud lugude õiguste üle ära vaielda ning pikaks veninud kohtuvaidlus pani bändi teadmata ajaks ootele, kuniks see lõpuks lihtsalt ära vajus ja otsa sai.

"Naljakas, kuidas maailm läheb," sõnab Maarja. "Aga eks aeg parandab haavad. Arvestades seda, et mind seekord ei kaasatud, pole ilmselt lähimal ajal koostööd ka oodata," lisas ta.

Vanilla Ninja / Instagram

Eestis on mitmeid artiste, kes on nooruses saanud mekkida tuntuse ja edukuse magusat maitset, kuid hilisemas karjääris ja muusikateega jätkates soovitakse neist teemadest hoiduda. Nooruses saavutatud edu, ajal, mil oldi alles maailma avastav sinisilmne inimene, tundub kuidagi häbiväärne ning edasijõudmist takistav faktor. Ka Maarja on sarnast tüdimust pidevast mineviku leierdamisest tundnud.

"Eks mingi hetk ikka tüütas ära jah kui ajakirjanduses mind ikka Ninja-Maarjaks kutsuti," naeris ta. "Kuna olen nii kaua USA-s elanud, on see vähemaks jäänud. Mul on lõpuks ometi oma identiteet, eraldi kunagisest bändist," rõõmustab ta.

"Otsest probleemi mineviku stiili ja muusikaga ei ole. Kui siis lihtsalt see vahe, et olin siis nii noor ja ei teadnud päris selgelt mida tahta ning läksin vooluga kergemalt kaasa. Täna olen hoopis teine inimene, teiste vaadetega. See sai ka bändis hiljem selgeks, et mu muusikaeelistused ja maailmavaated teistest bändiliikmetest erinesid," kõrvutab ta minevikku olevikuga.

"Oli huvitav aeg, aga olen oma eluga edasi läinud, ning leian, et sooviksin pigem midagi uut avastada ja kogeda," selgitab Maarja.

Vanilla Ninja (vasakult: Lenna Kuurma, Piret Järvis, Maarja Kivi, Katrin Siska) / Instagram

Sel hetkel kui Vanilla Ninja ka välismaal tuntust hakkas koguma ning meeletus edus kodumaal oli, tundus see kõik täiesti uskumatu ja enneolematu. Näis, et mitte ühelgi artistil polnud peale „vene aja“ lõppu õnnestunud nii kaugele jõuda. Bändiliikmed olid tollal alles gümnaasiumis ja teismelised. Kas nii noorele üldse jõuab kohale, millises ajaloolises projektist on osa võetud?

Maarja jaoks oli välisriikide vahet reisimise sagenemise hetkel prioriteediks vaid keskkooli lõpetamine ja üllatuslikult ka saksofoni eriala eksamite läbimine. "Mul oli nii palju korraga, et ei olnud aega isegi mõelda selle üle, mis toimus," meenutab ta.

Suurimaks kahetsuseks on Maarja jaoks aga hoopis see, et saksofoniõpingutega ei jätkanud, et ka jazzi maailma rohkem avastada. Eemalt imetletud kuulsusel ja edul oli noore inimese jaoks aga küllaltki laastav mõju, mis polnud grammigi nii glamuurne kui fotodelt või meediakajastusest lugeda võinuks. "Kui aus olla siis olin kogu aeg üleväsinud, sest salvestused, esinemised, intervjuud, erinevate muusika maailma bosside "moosimised" venisid hommikutundideni," meenutab ta.

"Oli hetki kui magasin esimestes koolitundides pea laua peal kui olin Eestis, või siis Saksamaal olles baarilauas, kui teistel "tööjutt" veel käis. Oli päris karm tempo ja kuna ma ei olnud kuigi kuulsusejanuline, siis ei kaalunud selline kiire kuulsaks saamine eneseohverdust üles," kirjeldab ta. Negatiivse kaalusid sel hetkel aga üles kogemused, mida sai nautida muusika salvestamise, videote filmimise ja fotosessioonidel osalemisega. Tulemuste nägemine pani pingutama. Kogu kogemuse kunstilist poolt hindab ta väga ning ka fänne, kes jäägitult kaasa elasid.

"Neile läheb kõik tihti palju rohkem korda kui muusik ise selle peale üldse tulebki," sõnas Maarja. Kõige suuremaks kogemuseks nimetab noor naine aga hoopis seda, mis aitas tal ennast rohkem tundma õppida ja mööda külge ei jooksnud maha ka arusaamine muusikamaailmast ning mõistmine, mis on see "miski", mis nii kuulaja kui artisti pulsi hoopis kiiremas taktis tukslema paneb.

"Ma arvan, et minu puhul tekitas kuulsus kerget klaustrofoobiat ning šokki, sest see tekkis nii äkki ja intensiivselt," meenutab Maarja oma kogemust teismelisena pöörasesse kuulsusetornaadosse sukeldudes. "Lapsed nutsid ja värisesid kui meid nägid, ning interneti "trollid" ja mõned kallid muusikakolleegid olid kaunis skeptilised." Maarja kirjeldab, et oli kõige selle kogemiseks tagasi vaadates ehk liiga noor ning kogemus muutis teda ettevaatlikuks.

"See tegi mind pigem eraklikuks, umbusaldavaks ja andis korraliku põntsu enesekindlusele," lisades, et praegu suudaks kõigesse suhtuda palju tasakaalukamalt.

Vanu plaate pole Maarja juba aastaid kuulanud ning fotosid vaadates ei tunne ta sealt end isegi ära. "Nii palju oli teiste arvamusi ja mõju mängus, et iga laul, meik, soeng, riietus, poos oli otseselt või kaudselt mulle võõras. Ma ei räägi seda paha pärast, saan aru, et paljud oleks seda kõike nautinud," avab noor naine oma vahetut kogemust.

"Mind saatis selline tunne, see on selline masinavärk mida kontrollida ei saa, see tähendab, et kas mängid kaasa, või koristad ennast eest, et sind alla ei aetaks," kirjeldab ta tollal kogetud ängi . Maarja tütar Dora-Liisa on plaate näinud ning ka vanemad hoiavad meeneid tütre tegemistest ikka au sees.

Vanilla Ninja kõige intensiivsemast ajast Maarja suurt ei mäleta - see oli ammu ja kõik juhtus meeletus tempos. Ta kahetseb, et kõiki seiku kirja ei pannud. Ühe hullumeelseima seigana meenub siiski üks väga agar fänn, kes ilmus kontserditele alati suure roosikimbuga. "Ja isegi minu kooli," muljetab Maarja. Südame tegi soojaks ka see kui fännid pühendasid oma aega, et kududa Maarjale salle, meisterdasid Dora-Liisale tekikese ning tõid kingituseks pehmeid loomi.

Peatükk nimega "Ninja-Maarja" on saanud otsa, kuid paljudel on jäänud avastamata, et Maarja tegi pikka aega muusikalist karjääri ka sooloartistina. Pikka aega olnud Marya Roxx avaldas sel aastal ka oma pärisnime alt "Maarja Kivi" pala nimega "Victorious", mis erineb suuresti sellest, mida ta senini oma muusikateekonnas teinud on.

Bändi järgsel ajal salvestas Maarja Vanilla Ninja pikaaegse produtsendi David Brandesega kaks lugu "Could You" ja "Shine It On", mis mõlemad leidsid edu nii Saksamaal kui ka mujal Euroopas. Eestis jäid paljud tema tollased palad kajastamata, kuid tegelikult tuuritas ta oma bändiga mõned aastad mitmes paigas Euroopas, Inglismaal, Skandinaavias, New Yorkis ja Los Angeleses. Mõned kuud oli ta ka tellitud majabänd ühes Las Vegases asuvas rokiklubis. Samas linnas salvestas ta ka oma uut muusikat.

"Super tore oli esineda pealaval Hard Rock Hell festivalil UK's või Hammerfestil, Hellfestil, Rock Summeril Eestis ja paljudel teistel fesitvalidel," meenutab ta. Inglismaa meedia võttis teda väga positiivselt vastu ning tunnustavad artiklid ilmusid mitmel pool rokkmuusikat kajastavas meedias.

Maarja uskumatute saavutuste nimekirja lisandub ka näiteks salvestuskogemus legendaarse produtsendi Kevin "Caveman " Shirleyga, kes on treinud lugusid ikoonidele nagu Iron Maiden, Aerosmith, Led Zeppelin, Jõurney, Europe, Dream Theatre ja teised. Nii stuudios kui laval saatsid teda rokkmuusikaskeene tunnustatud muusikud nagu näiteks Paul Crook (Meatloaf), Brent Woods (Vince Neil), James Lomenzo (Megadeath, Ozzy Osbourne, Zakk Wylde ja teised), Brian Thichy (Whitsensake, Billy Idol, jt.), Vinny Appice (John Lennon, Dio, Black Sabbath), Derek Sherinian (Alice Cooper jt),

"See oli väga kihvt aeg, õppida nendelt, kuulda nende kogemusi, rõõmsaid ja ka kurbi lugusid rokkmuusika maailmast," meenutab Maarja. Uus lugu, mis ilmus sel septembril Maarja nime alt "Maarja Kivi" on kirjutatud tema hea sõbra ja produtsendi Clyde Wardi poolt. "Puhas poplugu ja ei ole mingit seost Marya Roxxiga," selgitas ta, miks lugu "Victorious" seni kasutamata nime alt ilmus. "Tundus äge spontaanselt üle hulga aja stuudios olla. Olen saanud palju kirju ja lugu on nii mõneski Spotify playlistis seega on kuulajad olemas," rõõmustas ta

Muusika ei ole aga Maarja elus enam prioriteet. Hoolimata keerulistest aegadest võtab tema karjäär juuksurina üha suuremat hoogu ning hõlmab üha rohkem aega, mida varasemalt oleks võinud muusikale pühendada.

"Kahetsusi mul pole! Kohtusin tänu muusikale oma abikaasaga ja paljude teiste lahedate inimeste ja muusikutega," tunnistab Maarja. Muusikat armastab ta alati ja igavesti igasuguses kõlas ja vormis, kuid esitamisel kuulub tema süda endiselt, jäägitult ikka rokile!