Seda, et eestlane on laulurahvas, teab iga laps. Meie muusikutele annavad aga mitmed laulukonkursid tänuväärse võimaluse jõuda ühe ülesastumisega sadade inimeste südametesse. Siin on viis Eesti muusikut, kes on hoo sisse saanud just tänu erinevatel lauluvõistlustel osalemistele. Kas sina mäletad, et nad just nii oma tähelendu alustasid?
Lepatriinu
Lepatriinu ehk Triinu Paomets on noor laulja, kes pääses 2016. aastal Noortebändi võistlusel finaali ning võitis paljude südamed. Tänu konkursivõidule jõudis ta ka järgmisel aastal oma esimese albumi välja andmiseni. Konkursile kandideerides teadis ta täpselt, mida teeb. „Juba poolfinaali jõudmine on avanud uksi, millest ma ei osanud unistadagi,“ rääkis ta pärast konkursil osalemist.
Tegelikult on Lepatriinu muidugi muusikaga tegelenud juba lapsepõlvest peale. „Kui terve perekond on muusikaga seotud, on sellest raske mööda vaadata,“ rääkis ta 2017. aastal intervjuus.
Finaalist Lepatriinu küll võitjana ei väljunud, kuid sai hulga eriauhindu, sealhulgas esinemiskutsed Intsikurmu, Augustibluusi ja Jazzkaare festivalidele. Viimasel ajal on andekas naine pühendunud aga rohkem isegi maalimisele.
Birgit
Birgit Sarrap (Õigemeel) kasutab lavanime Birgit. Laulja jõudis eestlaste teadvusesse tänu telesaatele „Eesti otsib superstaari“, mille ta aastal 2007 võitis. See oli ühtlasi ülipopulaarseks saanud tõsielusaate esimene hooaeg. Aasta hiljem avaldas ta oma debüütalbumi „Birgit“, millele on tänaseks järgnenud veel neli stuudioalbumit ning album koos kollektiiviga The Swingers.
Superstaarisaate eelvoorudes osales rohkem kui 1500 noort, kuid just tagasihoidliku olemisega Birgitil õnnestus tänu oma võimsale häälele žürii südamed võita.
„Eelvoorus olin ma selline väike arglik tüdruk,“ on Birgit meenutanud saatesse kandideerimist. Ta oli toona vaevu täisealine. „Ma ei teadnud, mida ma elult tahan ja mida ma siin üldse teen.“
Birgit on esindanud Eestit ka Eurovisionil. Muide, superstaarisaate finaalis läks ta vastamisi lauljatar Luisa Värgiga (praegu Rõivas), kes hoolimata kaotusest siiski Eesti muusikataevasse jõudis.
Kui sinagi tahad tõusta tähena muusikataevasse, siis vaata ka sky.ee/meister
Uku Suviste
Uku on muusikaga tegelenud lapsepõlvest saadik. Ta õppis muusikakallakuga klassis, laulis poistekooris ja legendaarse Lydia Rahula käe all ning ta lõpetas muusikakooli 1997. aastal 15-aastasena. Haridust on omandanud Suviste ka muus vallas, kuid muusikakarjääri osas on tähtis välja tuua tema õpingud Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis ja hiljem Ameerikas Berklee muusikakolledžis.
Konkursse, mis on aidanud Suvistel aga rahva seas tuntumaks saada, on tema vöö all mitu. 2005. aastal sai Suviste „Kaks takti ette“ võistlusel kolmanda koha, kuid ta nimetati parimaks meeslauljaks. 2004. aastal sai ta Uno Naissoo nimelisel noorte heliloomingu konkursil eripreemia, aasta hiljem sai teise koha ning 2008. aastal võidu.
2010. aastal osales Suviste Jurmalas peetud rahvusvahelisel lauluvõistlusel „Uus laine“ ning jäi kolmandaks. Tegu oli siiski märkimisväärse saavutusega, sest konkurss linastus 31 riigis ja kokku kandideeris enam kui 12 000 lauljat. „Ma ei tulnud siia koha ja punktide pärast. Tulin, et lõbustada inimesi,“ ütles Uku Suviste pärast kolmanda koha saamist. Varem on eestlastest sel võistlusel võitjaks tulnud näiteks Kare Kauks (1987) ja Erich Kriger (1988).
Viimastel aastatel on meedias eriti silma jäänud Suviste heitlused Eurovisioniga. Ta võitis Eesti Eurolaulu 2020. aastal, kuid lauluvõistlus jäi pandeemia tõttu ära. Mullu võitis Suviste Eesti eelvooru taas, kuid paraku suurel võistlusel finaali ei jõudnud.
Gerli Padar
Lauluvõistluse „Kaks takti ette“ loojaks on vanameister Eri Klas, kes kontseptsiooni 70ndatel välja mõtles. Esimene võistlussaade oli eetris maikuus 1972. aastal, toona toimus kokku 14 konkursisaadet ja konkurss sai uhke lõpu kontserdiga Estonias. „Kaks takti ette“ on andnud tiivad paljudele Eesti tõelistele staaridele, nagu Anne Veski, Marju Länik ja Siiri Sisask.
1997. aasta võistlusel tegi aga ilma Gerli Padar, kes oli toona tuntud peamiselt Eestit Eurovisionil esindanud Tanel Padari noorema õena, kuigi Gerli oli konkursist osa võtnud ka eelmisel hooajal. Siis ta poodiumile ei jõudnud, kuid järgmisel aastal pani noor, vaid 17-aastane Gerli pani võistluse ülekaalukalt kinni – vaid žüriiliige Koit Toome ei andnud talle maksimumpunkte. „Konkursile tulin mõttega, et see annab võimaluse ennast näidata ja leida uusi kontakte. Võidust ei osanud unistadagi,“ rõõmustas noor Gerli pärast võitu.
Gerli oli tegelikult selleks hetkeks juba teenekas konkurssidel osaleja. Tema kõige esimene suurvõit tuli 1994. aastal 15-aastasena ETV laulusaates „Laulukarussell“. Ta on korduvalt kätt proovinud ka Eurolaulu võistlusel, Eestit esindama pääses ta 2007. aastal looga „Partners in Crime“.
Maarja-Liis Ilus
Maarja-Liis on üks Eesti rahva armastatumaid laululapsi, kes jäi paljudele silma juba varases nooruses tänu Eesti Televisiooni lastestuudios laulmisega. Ta oli vaevu nelja-aastane, kui osales muusikafilmis „Õnneseen“ ja mängis selles peaosa.
Ilus on siiski ka osalenud paljudel konkurssidel, tõestades ikka ja jälle oma vokaalset andekust. „Laulukarusselli“ võit tuli aastal 1993 vanusegrupis 11-13. „Ma mäletan, et minul see [laulmine] tuli kuidagi loomulikult ja loogiliselt,“ on Ilus hiljem meenutanud. „Kunagi ei pidanud mind sundima, et mine nüüd lauluproovi. Aga loomulikult: kui on võistlushetked, siis on oluline see, et oleks hea närviga laulja ja et oleks valitud hea laul, mis toob laulja kõige paremad küljed välja.“
Lisaks on laulja osalenud sellistel võistlustel nagu „Täht sügistaevas“, „Uus Laul 1994“ ja Eurovisioni Eesti eelvoorudes. Läänemere maade laste muusikafestivalil Riias pälvis Ilus 1994. aastal parima solisti tunnustuse.
Maarja-Liis Ilus on ainus laulja, kes on esindanud Eestit kahel korral järjest. Ta oli vaid 15-aastane, kui koos Ivo Linnaga lugu „Kaelakee hääl“ esitas ja viienda koha pälvis.
„Maailm kuulub meistrile“
Kui sinagi tahad olla tulevane Maarja-Liis või Uku, siis on selleks just praegu hea võimalus. Jägermeister ja Sky.ee kutsuvad kõiki artiste, nii tuntud kui tundmatuid, oma laule esitama konkursile „Maailm kuulub meistrile“. Konkursi esimene voor kestab 27. maini, mil on võimalik osalejatel oma lugusid üles laadida keskkonnas sky.ee/meister. Siis teeb žürii oma valiku ning välja kuulutatakse kümme finalisti, kelle seast valitakse võitja rahvahääletuse teel.
Žürii esimees on Tanel Padar, lisaks kuuluvad žüriisse raadiohääled Andi Raig, Kristjan Hirmo ja Maris Kõrvits, ajakirjanik Merje Merdik, laulja Laura Prits, Jägermeistri tootejuht Ergi Asten, Havas Creative loovjuht Toomas Verrev ja A Cube Agency režissöör Aleksandr Tokarev. Peaauhinnaks on 5000 eurot maksev muusikavideo A Cube Agencylt ning võitja kuulutatakse välja 7. juuni hommikul raadio Sky Plus eetris.
Rohkem infot: sky.ee/meister
