Danel Pandre Eesti Muusikaauhindadest: see käib asja juurde, et kõik ei ole lõpuni rahul!

Danel Pandre on Eesti Muusikaauhindade galat vedanud juba rohkem kui 15 aastat. Mees tunnistas, kuidas ta iga aasta pärast sündmuse lõppu mõtleb, et enam ta seda mingi juhul ei korralda. “Selles suhtes on küll aastad vennad,” naerab mees. Kuid pärast lühikest puhkust on ta siiani otsustanud iga kord asjaga edasi minna. “Ta on ühest küljest hästi traditsiooniline olnud seni. Aga teisest küljest on ikka iga aasta totaalselt erinev,” põhjendab Pandre seda, miks ta nõnda pikalt on sündmusega seotud olnud. 

Tänavuste nominentide muusikaga on Pandre päris hästi kursis, ta soovitab ka tavainimestel võtta nimekiri ette ja selle abil uuema Eesti muusikaga tutvust teha. “Hea spikker on ees tegelikult, mida kuulata. Mingi selektsioon on tehtud ja minu meelest annab see ülihea ülevaate, mis meil siin vabariigis toimub. Minu meelest on muusikaline mitmekesisus ja rohkus ikka muljetavaldav,” kiidab Pandre. 

Saatejuht Rauno Märks uuris, et kas Pandrest kui ürituse korraldajast sõltub ka see, kes artistidest nominentide hulka pääsevad. Kas inimesed, kes tema arust on lahedad ja kellega on koostööd lihtne teha saavad eelise? Pandre sõnab huumoriga, et kui ta saaks niimoodi valida, siis ta tõenäoliselt iga aasta ei mõtleks, et ta ei taha seda enam korraldada. Mees rõhutab, et siiski teeb lõpliku valiku žürii. “See, kes sinna püünele saab, see on väga paljudest detailidest koosnev pikk jada.” 

Auhinnagala oma olemuselt on Pandre sõnul “maailma kõige igavam formaat üldse”. “Puudutab ju põhimõtteliselt ainult neid, kes midagi saavad,” tõdeb korraldaja. Keeruline ülesanne on teha sellest huvitav sündmus, mida oleks põnev vaadata nii saalist kui ka telerist. “Muidu on see, et auhindade kätteandmine ammendab ennast kümne minutiga. On väga peen töö teha see haaravaks ja jälgitavaks showks. See ongi kõige suurem väljakutse, kuidas teha sellist mõnusat live show'd ja telesaadet samal ajal,” sõnab Pandre. 

“Kas sulle ei tundu, et Eesti Muusikaauhinnad igal aastal ajavad natukene muusikuid omavahel riidu? Kellele ei meeldi need nominatsioonid. Kes on kuskilt puudu? Kas see ei ole selline suur riiupidu tegelikult?” küsib saatejuht Maris Kõrvits. Danel Pandre sõnul on riius alati kaks osapoolt, kes tahavad riidu minna. “Antipaatia ei saa olla ühepoolne. See tahab alati kahte poolt saada. Mis tähendab ainult ühte - inimestel ei ole ükskõik.” 

Kuid samas häirib Pandret kriitika ja riidlemine inimeste poolt, kes ei ole endale auhindade jagamise reegleid selgeks teinud. “Aga selge see, et mingit ideaali ei eksisteeri kunagi. See käib asja juurde, et kõik ei ole lõpuni rahul. Aga ma nimetaks seda siiski ägedaks kokkusaamiskohaks muusikutele, kus saab kolleegidele õlale patsutada.” 

Viimased piletid suurejoonelisele galale on saadaval siin! 

Kuula kõigest lähemalt allpool olevast heliklipist!