PIHITOOL"Mul on tunne, nagu ma kõnniks ringi sildiga otsa ees!" Kristinat painavad korraga süümekad, kergendus ja keelatud tunne

Pihitooli kuumal istmel istet võtnud Kristina tunnistas, et südametunnistus piinab teda ja ta peab südant puistama. "Ma tean, et see kõlab kohutavalt ja võib-olla veidi dramaatiliselt," ohkas ta ning lisas, et tal on tekkinud tunded inimese vastu, kelle puhul neid tekkida ei tohiks. 

Selleks inimeseks on osutunud Kristina parima sõbranna kallim. "Issand, juba selle kirjutamine tundub nagu ma paluks välgul mulle otse pihta lüüa," tunnistab naine, et tunneb end olukorra pärast väga halvasti. "See tuli aeglaselt, salakavalalt," kirjeldab ta, lisades, et päriselu muutus ühel hetkel justkui filmilikuks stseeniks. "Ühel hetkel avastasin, et ta naerab mu tobedate naljade peale natuke liiga soojalt. Ja siis, ühel teisel korral, meenutas midagi täiesti suvalist, mida ma nädalate eest mainisin..."

"... ja siis, ma tundsin midagi," tunnistas ta. 

Kristina oli tunnetest haaratud, ega saanud neid enam maha suruda ning püüdis ennast veenda, et tegemist on lihtsalt sõbraliku imetlusega või kujutab ta olukordi hoopis teisiti ette kui tegelikkusest. Noormees on igati sümpaatne: lahke, naljakas, hea kuulaja "Ta on päriselt kohal! See on haruldane, eks?" leidis ta end mõtetelt. Ühel õhtul helistas noormees talle, et küsida nõu, mida võiks kinkida kallimale sünnipäevaks. "Tema häält kuulda oli nagu mingi soe kallistus, millest ma ei tahtnud lahti lasta," tundis Kristina ning tajus, et on langenud keerisesse, kust väljuda on keeruline. 

Kristina otsustas oma mõtteid jagada ka sõbranna kallimale. Mitte lootuses, et noormees sellest kohe mingeid suuri otsuseid langetama hakaks. Noormehe vastus ei andnud Kristinale lootust ja ka ei murdnud teda. "Ta lihtsalt... tardus," mäletas ta ning sõnas, et mõistab noormehe reaktsiooni igati. Suhtlemine on nüüd aga väga veider. Sõbranna sellest aga midagi veel ei tea. 

"Mul on tunne nagu ma kõnniks ringi sildiga otsa ees. Ja ausalt? Mul on süümekad. Samas, on minus ka see väike, vastik osa, mis tunneb... kergendust? Nagu ma oleks lõpuks tõe välja öelnud, isegi kui see kõik ära rikub," tunnistas Kristina saatejuhtidele. 

"Hea on see, et nad ei ole midagi hullu teinud," leidis Taba loo kuulamise järel. Kivisaar arvas aga, et sõbrannad tulevad ja lähevad, ent hea mees jääb. Maris aga arvas, et on viga, et naine seda tunnistas, sest mängus on ka kolmas osapool: "Sõbranna meest ei võeta!"

Mehed jäävad stuusio eriarvamusele: "Võetakse ikka küll! Katse on tehtud ja on ülikõva, et seda tunnistasid - nüüd istu jalg üle põlve ja oota ja vaata, kas kappab kohale. Kui ei kappa, siis ei kappa! Tunded tulevad ja tunded lähevad. Võta chillilt! See on meie soovitus!"

Stuudios kiskus olukord päris tuliseks Marise ja Alari vahel, sest kui Kivisaar uskus, et selliste tunnete vastu ei saa, siis Maris usub, et saab küll. "Teie meeste maailmad on nii lihtsad! Siin on kolmas osapool ja ta on ka väga oluline!" jääb Maris endale kindlaks. "Kogu see asi on karma-maiguline," jäi Maris mõtlikuks. "Mul ei oleks küsimust ka!" lisab Maris, aga siis veidi leebub ja tõdeb, et eks sõbrannal ja sõbrannal on ka vahe sees muidugi. 

Kuhu saatejuhid oma aruteluga jõudsid ja millist nõu pakkusid nad Kristinale? Kuula oma kõrvaga!