Jaana kirjeldab, et mõni aeg tagasi tutvus ta ühe keskealise mehega, kes tema kortermaja ees eksles ja õiget trepikoda püüda üritas. Jaana tegi mehega juttu ning selgus, et mees otsib ühe vanema proua korterit. "Ütles, et käib ühel vanemal proual abiks - paar korda nädalas vaatab proua üle ja nii," kirjeldas Jaana mehe sõnu.
Aeg möödus, Jaana märkas meest maja lähistel üha tihemini ja ka vestlused muutusid pikemaks. "Sellele järgnes minupoolne algatus, et ehk teeme väikse kohvi," muheles Jaana. "Muidugi tegime ja sealt edasi läks veel toredamaks - kohvist sai vein ja veiniõhtud. Rõõmustasin isegi, et näe, härra saab käia oma tädi vaatamas ja meie ka kohtume. Win/win nagu öeldakse," kirjeldas naine oma toonast rõõmu.
Jaana nautis uut elukorraldust täiel rinnal. Ühel päeval sattus ta aga peale olukorrale, mis osutus saatuslikuks. Proua, keda mees külastas, märkas teda ka väljaspool kokkulepitud aega ümber maja patseerimas ja oli hämmingus, mida viimane seal siis teeb kui kohtumist kokku leoitud pole. "Nägin seda imelikku vestlust rõdult pealt - alguses tahtsin lehvitada, et ae-ae naabritädi. Mõtlesin, et ei hakka sellel hetkel vestlusesse sekkuma. Lähen hiljem koos tordi, lillede ja kohvipakiga talle uksetaha. Mõeldud, tehtud."
Juba samal õhtul sai Jaana teada, kus kõnealune proua elas ning kohv ja tort näpus läkski uksele koputama. "Tädi oli väga üllatunud, kuid nõustus minuga kohvi jooma ja kooki sööma," mäletab Jaana, kes hakkas prouale kohe õhinal selgitama kui hea meel tal on, et rõõm tema ellu justkui iseenesest sisse sadanud ja võitjaks osutub ka proua. "Kuniks saabus vaikus," sõnab Jaana.
"Aimasin, et see pole mingi hea toon ja küsisin, et kas ütlesin midagi valesti? Ütlesin liiga palju. Avalikuks sai hoopis see, et oleme armukolmnurgas kõik osalised," ohkas ta.
"Seda ma arvasin, et ta ei käi tädil külas!" prahvatas kirja kuulanud Alari Kivisaar, kes ei saanud end enam tagasi hoida. Alari meelest oli juba kirja algusesse seatud kirjeldustest selge, et maja ümber luusinud mehel ei olnud siirad kavatsused või üldsegi need, mida väitis endal olevat.
Jaana kiri aga jätkus: "60ndate lõpus proua oli enda teada noorema mehe vaadanud ja oli temaga suhtes. Ja suhtes olin ka mina. Sellesama mehega. Mina olen 40ndate teises pooles. Ma ei teagi, mis tunded mind valdasid. Oli see nüüd oksetunne?"
"Kõhus keeras, peas kumises. Saate ju aru, mis seal toimunud oli, enne kui härra minu juurde tuli," väljendas Jaana oma jälestust.
Siis lõi särama naiselik nutikus: "Leppisime daamiga kokku, et tõmbame selle mehe lohku ja paneme piinlikku olukorda. Ja nii siis toimetasime."
Paraku jättis Jaana oma kirjas kirjeldamata, mil moel kavalerikrantsile koht kätte näidati, kuid Jaana kirjeldas, et said daamiga headeks sõbrannadeks ja jätkasid ka suhtlemist. "Mehi vaatame edaspidi koduukse eest kaugemalt," itsitas Jaana.
Saatejuhid Alari Kivisaar ja Siim Taba ironiseerisid teema üle ja tegid sarkastilisi kommentaare: "Milles siis mees süüdi on kui naised tulevad temaga ise rääkima?"
"Tüüpiline! Meie ei ole milleski süüdi. Vastik mees, siga selline!" lisas Kivisaar.
Mida sina Jaana saadetud loost arvad? Anna meile teada kommentaarides! Kuula aga ka ise, mida Hommikuporgrammi saatejuhid sellest arvasid!