Filmikriitik Ralf Sauter kergitab huvi: 2025. aasta viis põnevaimat filmi, mida kindlasti vaatama peaksid

Ralf kirjeldab, et tuleva aasta filmide puhul on ta treilerite vaatamist pigem vältinud. Kriitik nuriseb tänapäevase lähenemise üle, mis reedab isutekitajas rohkem kui peaks ning röövib filmilt põnevuse. "Kui aus olla, siis olen vältinud treilerid, isegi filmide puhul, mida ootan. Isegi kinos kui ma varem kohale jõuan, hoian klapid peas ja pigem ei vaata. Minu meelest on treilerid hakanud liiga palju ette näitama," kirjeldab ta. 

Saatejuhid ja filmikriitik arutlesid selle üle, kuidas lähiaastatel on nii mitmegi filmi puhul rakendatud taktikat, et vaatajatele pakutakse näiteks Youtube'i platvormi vahendusel võimalust vaadata ära kaheksa esimest minutit filmist. "Ma arvan, et see turundusfilosoofia on selline, et kui inimene on need kaheksa minutit ära vaadanud, siis ta tunneb, et on teinud mingi ajalise investeeringu ja kuidagi sisse elanud, nii nagu ainult treileriga ei ole päris võimalik. Kui sa oled need kaheksa minutit ära vaadanud, siis pead teadma, mis edasi saab," spekuleeris Ralf. 

Üldiselt kiputakse treilerites ja eelklippides jagatava infoga aga siiski liiale minema. Näiteks kirjeldab Ralf filmi nimega "The Amateur": "Üks sõber ütles, et selle filmi treiler ei näita 100% filmist nagu tavaliselt, vaid selle filmi puhul saad treilerist 120% kogu filmist." Siin on aga 2025. aasta põnevaimad filmilinastused, mida soovitab ka Rock FM-i kuulajatele. 

"Nosferatu", režissöör: Robert Eggers
"See on tüvitekst, mille juurde muudkui tagasi tullakse," kirjeldab Ralf ning tõstab esile, et filmi sünni teeb põnevaks tõsiasi, et selle režissööriks on Robert Eggers, kes on varasemalt avaldanud väga põnevaid ja värskeid filme nagu näiteks "Põhjalane" või "Majakas"

"Sellepärast ongi Eggers huvitav valik "Nosferatut" tegema. Oma eelmiste filmidega on ta näidanud oskust laskuda vanadesse müütidesse ja ta teeb seda nii, et need filmid oleksid nagu terasest sepistatud. Neis on midagi väga ürgset ja kurjakuulutavat," räägib Ralf. 

"Äratame taas ellu selle vana vampiiri ja lahe oleks näha, mida Robert Eggers temast välja pigistab. Seal on ka tänapäevaseid metafoore sees. Sajand tagasi kui "Nosferatu" välja tuli nähti seal ka ksenofoobset motiivi või võõrahirmu ja huvitav on näha, mida Eggers selle tegelasega teeb. Peaosas on näitleja, kes on varasemalt tõestanud oma oskust, minna õudusfilmi kurja tegelaskuju sisse ja see mõjuvalt ekraanile tuua. Selleks näitlejaks on Bill Skarsgård, kes on mänginud kahes Stephen Kingi filmis "IT", Pennywise'i."
 

"Huntmees" Režissöör: Leigh Whannell
Tegemist on taas uusversiooniga õudusžanrist. Ilmuma peaks film jaanuari alguses. Ralf kirjeldab, et möödunud sajandi esimeses pooles hakkas Universali filmistuudio tegema filmiversioone kuulsatets koletistest, sealhulgas ka näteks Draculat. Nende seas oli ka Huntmees ehk Wolf man. "Seal nägime ühe mehe transformatsiooni libahundiks. Kui libaundile mõeldes näeme rohkem selliseid nelja käpa peal kõndivaid, pika koonuga elukaid, siis Huntmees, vanas filmis oli rohkem kahel jalal kõndiv, rohkem inimese moodi, karvkattega tegelaskuju. Temas oli rohkem inimest kui hunti," kirjeldab Ralf ning toob välja, et sama režissööri käe all on valminud film nimega "Nähtamatu mees". 

"Olen aru saanud, et selles uues "Huntmehes" tuleb ka mingi koduvägivalla motiiv sisse," lisab ta. 
 

"Täiesti tundmatu", režissöör: James Mangold. 
Veebruaris jõuab kinolinale "Complete Unknown" ehk "Täiesti tundmatu" ehk Bob Dylan ja tema eluloofilm. "Eluloofilm on võib-olla suuresti öeldud, sest see keskendub 60ndate aastate esimesele poolele, kus Bob Dylan ilmus New Yorki ja sai seal kuulsaks, justkui välgust," lisab Ralf. 

"Need on esimesed viis aastat Bob Dylani karjäärist, mille elustab Timotheé Chalamet, kes on valitud Bob Dylani rolli. Timotheé hakkab seal ka ise laulma," kirjeldab Ralf. Muuhulgas räägib kriitik, et on filmi osas üsna skeptiline, sest on isiklikult ka suur Bob Dylani fänn. "Minu jaoks on ta olnud hästi enigmaatiline artist, kes on pidevalt kuju muutnud ja alati võidalnud oma kuvandi vastu. Isegi 60ndatel kui temast hakati rääkima kui jutumärkides oma põlvkonna häälest, siis ta alati võitles sellega."

Ralf kirjeldab, et Bob Dylani puhul on teda võlunud tema uskumatu võime pidevalt oma karhääri telge muuta ja seda alati väga edukalt. "Nüüd kui ma kuulsin, et temast tehakse eluloofilm karjääri algusest, seal on Timotheé Chalamet ja see kõik tundub mulle jube konventsionaalne - mitte väga riskantne, mis natuke pelutab mind. Aga kui ma kuulsin Chalamet'i laulmas, treileris, siis minu meelest teeb ta seda väga hästi," tunnustas kriitik. 

Filmi teeb aha kõikide teiste Bob Dylanist avaldatud filmide ja teoste seas eriliseks see, et üsna harva nähtusena räägib filmi süžees ja sünnis kaasa ka peaosaline ise. "Bob Dylan pole oma karjääri jooksul väga osalenud selles, kuidas teda kujutatakse, mida temast kirjutatakse, väga palju ei kommenteeri raamatuid, mis temast kirjutatakse. Üleüldse ei räägi ta oma eraelust kuigi palju. Hämmastaval kombel on ta tõepoolest selle filmiga seotud - kirjutas mingi osa filmi dialoogist ise. Ta millegipärast, ma ei tea miks, on asunud ka Twitteris kirjutama. See ongi tema puhul hästi kummaline, et ta teeb koguaeg asju, mida üldse ei ootaks temast," imestab Ralf. 

"Mickey 17", režissöör: Bong Joon-ho
Ulmefilm, mis põhineb Edward Ashtoni ulmeromaanil pealkirjaga "Mickey 7". "Filmi sisu on siiani natuke hämar. Robert Pattinson, kehastab mingit kosmosetöölist, kes minuteada laseb end kloonida," kirjeldab kriitik. 

"Kui keegi on näinud Duncan Jones'i filmi nimega "Kuu", kus John Rockwell satub oma klooniga kuukulgurisse, siis kah, "Mickey 17" tundub olevat midagi sarnast. Aga seal on ka doos sünget huumorit, mulle tundub. Tundub lahe kiiksuga ulmekas," soovitab ta, viidates, et filmi režissöör on Oscariga pärjatud filmi "Parasiit" autor. 

"28 aastat hiljem"
Nimetatud filmi treiler on levinud interneti vahendusel kulutulena üle maailma. Tegemist on kolmanda osaga seeriast, mille kaks esimest osa on filmivaatajatele kahtlemata tuttavad: "28 päeva hiljem" ja "28 nädalat hiljem".

"Kui keegi mäletab filmi "28 päeva hiljem", siis see rääkis raevuviirusest, mis ootamatult Suurbritanniat tabab. Inimesed muutuvad. Selle kohta öeldakse zombifilm, aga omal ajal režissöör ütles, et kuulge, need ei ole zombid, need on tegelikult viirusega nakatunud ja muutunud raevunud inimesed, kelle silmad on punased ja kes tulevad kallale igaühele, keda nad näevad. Nakkus levib ülikiiresti ja "28 päeva hiljem" oli üks neist üliintensiivsetest filmidest, kus ei saa kordagi hinge tõmmata kui sind taga aetakse nende raevunud inimeste poolt," selgitab Ralf. 

"Nüüd, kolmandas filmis oleme aja edasi keeranud lausa 28 aastat. Treileri järgi tundub, et tegevus toimub mingil saarel, kus raevuviirus jälle puhkeb," võtab Ralf seni teadaoleva info kokku. 

Kuula intervjuud: