Paljudel on läbi aja kerkinud esile soovidenimekiri või unistuste loetelu, mida mõneks kindlaks tähtajaks saavutada soovitakse. Näiteks 30 asja, mida korda saata enne 30. eluaastat. Eleryn alustas just 29. eluaastal sammumist, tähendab see siis seda, et nimekirjas on jäänud veel vaid üksikud unistused mahakriipsutamata? "Miskipärast olen ma alati 30ndat eluaastat veidi kartnud," mõtiskleb lauljanna.
"Teismelisena kartsin, et äkki ma saan ükspäev 30 ja polegi midagi enda jaoks saavutanud," kirjeldab ta. "Kuigi ma ei ole kirja pannud, mida ma sooviksin ära teha enne oma 30. sünnipäeva, siis ma arvan, et see veider hirm on mind igapäevaselt ikkagi tegutsema tõuganud," leiab neiu ning tõdeb muiates: "Peab ütlema, et mida lähemale see number jõuab, seda chillim vist ikkagi hakkab."
Eleryn kirjeldab, et on terve elu olnud kõrge energiaga inimene ja ei ole senini näinud üleliia palju selle elustiiliga kaasnevat pahupoolt. "Olen ka ise tohutult nautinud, kui mul on kiire ja tunnen ennast kasulikuna," tõdeb ta. Siiski on ta varasema iseendaga kohtudes avastanud, et muutus on toimunud. "Aastal 2025, oma sünnipäeval, tunnen, et mul on vaja rohkem balanssi oma ellu," selgitab ta.
"Näen, et kui pikalt niimoodi ringi joosta, siis see tuleb tervise arvelt ja pole jätkusuutlik. Smas ma soovin, et ma poleks seda varem märganud või teeadnud. See "maraton" on ülilahe olnud ja ma ei oota, et see lõppeks, vaid tuletan lihtsalt siinkohal endale meelde, et pärast maratoni on vaja ka taastuda ja puhata," teab ta nüüd rääkida.
Sellistele tõdemustele ei kiputa aga, paraku, jõdma alati kõige lihtsamaid teid pidi. Keeruline on õppida kellegi teise kogemuste või õppetundide läbi. Inimloom juba kord on selline, et aru saadakse alles siis kui on omal nahal läbi kogetud. Uurides, millised kogemused Eleryni elus on pannnud teda maailma hoopis uute silmadega nägema, on lauljannal välja tuua humoorikas kirjeldus: "Arvasin, et kõikidel inimestel on melonit süües ebamugav tunne suus. 28-aastaselt sain teada, et mul on hoopis allergia."
Oma sünnipäevi ei ole Eleryn kunagi kuigi suurelt tähistada plaaninud, kuid see ei tähenda, et seda poleks olnud teda ümbritsevate inimeste plaanides. "Olen õnnelik inimene, et mul on nii ägedad sõbrad, kes on vahepeal selle korraldamise võtnud enda kanda ja teinud mulle üllatussünnipäeva," räägib raadiosaatejuht, et kui see ülesanne jätta tema täita, kutsub ta väikse seltskonna endale koju mõnusalt aega veetma.
"Üle-eelmine aasta oli mul õega kokku lepitud, et lähen tädikohustusi täitma. Tavaliselt olen päris hea üllatuste läbinärija, aga tookord olin ma täielikult koduriietes ja valmis lapsi hoidma," meenutab ta. Kahtlust ei tekkinudki, kuniks: "Autos aga pani ta mulle silmaklapid ette ja viis mind hoopis mu sünnipäevale, kus kõik lähedased võtsid mind vastu vana hea line-tantsuga ja tuli kantristiilis sünnipäevapidu," naerab ta. "See oli väga tore pidu!" mäletab ta seda päeva eredalt tänaseni.
Kui aga õnnestuks ajamasinale hääled sisse panna ja minna tagasi ühte päeva oma senises elus, mis juba läbi on elatud, siis tunneb Eleryn, et valida on keeruline - kauneid päevi on tema elus, õnneks, olnud kümneid, sadu ja igaüks neist võiks korduda. "Läheksin võib-olla aastasse 2009. ja taaselaksin ühe suvepäeva Väike-Maarjas, maal, vanaema juures," naeratab ta helgelt.