Tommy Cash võitis möödunud laupäeval võimsalt Eesti Laulu ja soovib sama hea tulemuse teha Eurovisioni lauluvõistlusel. ETV elamussaadete juht Karmel Killandi rääkis lähemalt sellest, mis see kõik maksma läheks, kui Eesti peaks taaskord suurt lauluvõistlust korraldama.
Killandilt uuriti Retro FM Hommikus alustuseks, et kas Tommy Cashi suurt favoriidistaatust arvestades oli ERR-il kordagi mõttes see, et jätaks selle Eesti Laulu üldse ära ja hoiaks raha hoopis kokku, sest võitja oli finaali eel üsna kindel. Naine kinnitab, et sellist mõtet ei olnud neil hetkekski laual. Eesti Laul on olulise traditsiooniga sündmus, mis pakub võimaluse meie popmuusikutel suurel laval oma oskusi näidata ja laia publiku ette jõuda.
“Tegelikult täiesti siiralt, kui popmuusikud ei saa harjutada seda suurel laval olemise tunnet, kõiki neid tulesid, vilesid, mis selle žanriga kaasas käivad, kus siis tulevad need uued Silvi Vraidid või Novella Hansonid. Või minu poolest tõesti ikka ja jälle Ivo Linna või meie palavalt armastatud Anne Veski,” rääkis Killandi.
“Ma tean, et see mõte on klišee, aga tegelikult kui me mõtleme selle mõtte taha, siis päriselt ju nii on. Ja me näeme seda igal aastal, kui keeruline on nendel noortel andekatel tulijatel. Ja sellepärast me püüame selle suure žüriiga valida välja võimalikult eri stiilis laulud ja anda siis inimestele valida, et mis neile tundub õige,” lisas ta.
Kes Tommy Cash Eurovisionile mineku kinni maksab?
Karmel Killandi avaldab, et ERR-is on kõik väga kindlalt paika pandud, seda just seetõttu, et ühelgi Eesti Laulu võitnud artisti jaoks ei tuleks midagi üllatusena. ERR maksab kinni väga olulise osa kuludest - nimelt Eurovisionil osalemise tasu. Selle suurusjärk on püsinud üldiselt 70 000 ja 80 000 euro vahel. Tänavu Šveitsis toimuv Eurovision ei lähe ERR-ile oluliselt rohkem maksma. “See tegelikult pigem sõltub EBU ja korraldava riigi omavahelistest kuludest ja me tegelikult täpselt ei teagi, kuidas see kujuneb, nad lõpuni seda ei avalda, aga see suurusjärk enam-vähem püsib kogu aeg sama,” avaldab Killandi.
Peale selle maksab ERR kinni kuni kuue inimese ööbimised hotellides ja nende sõidud võistluse sihtpaika. “Ehk me teeme tegelikult kõik selle ära, et ta saaks rahulikult minna ja esineda. Ja nüüd kõik see, mis ta tahab siis oma äktis muuta, see on tema kulul,” sõnas Killandi. Eesti lähtub siit Rootsi praktikast; meie jaoks on Eesti Laulu võitnud number piisavalt hea kvaliteediga, et see täpselt sellisena ka Eurovisioni lavale saata.
Tommy Cash ütles esmaspäeval “Ringvaates”, et ta on nõus vastu võtma sponsorite raha, et lavasõu veel paremaks muuta. Karmel Killandi sõnul on selline tegevus lubatud. Kui see on põhjendatud ja muudab tema etteaste paremaks, siis ei pane ERR kätt ette. Kui muudatus etteastes on hästi põhjendatud, siis otsib ka ERR võimalusi selle rahastamiseks. Samuti võib artist raha koguda ka mõnel muul moel. Kuid seda tehes tuleb asjad ERR-iga läbi rääkida. “Artist ise võib teha kõike, kui need sõnumid on meile sobilikud, aga Rahvusringhäälingi artistile raha korjata ei saa, sest nagu ma ütlesin, põhimõte on ikkagi see, et meile tema esitus sobib täpselt sellise äktina ka,” ütles Killandi.
Kes selle kinni maksab, kui me päriselt võidame?
Killandil paluti spekuleerida ka selle üle, mis siis saab, kui Tommy Cash suure lauluvõistluse võitma peaks. Kes selle kõik kinni maksab? Tommy on praegu kihlveokontorite ennustustabelis väga kõrgel viiendal kohal ja on ise korduvalt öelnud, et tema läheb Šveitsi võitma. “Seda on väga-väga keeruline täna arvutada siiralt. Eile (esmaspäeval - toim.) käis peaminister “Ringvaates” ja kohtus seal ka Tommy Cashiga ja tõepoolest me talle ka niimoodi naljatledes ütlesime, et varsti peame võib-olla matemaatikat koos tegema, aga ta ei kohkunudki nii väga ära,” vastas Killandi.
Kui Eesti Eurovisioni lauluvõistlust 2002. aastal korraldas, siis see läks meile maksma 122 miljonit krooni ehk üle 7 miljoni euro. Nüüd oleks kõik loomulikult kallim. “Aga praegu on seda võimatu arvutada lihtsalt juba selle pärast, et siin peab vaatama, mida täpselt vaja on. Aga rahast ikkagi tähtsam on, ma ütlen taaskord see, et see annaks meile võimaluse midagi koos teha. Ja midagi väga suurt. Ja ikkagi ma arvan, Eesti riigile ei ole paremat väljundit, kui see hulk inimesi, mis siis maailmast siia sõidab,” sõnas Killandi.
Kas ERR peaks võidu puhul siis oma kanalid kinni panema mõneks ajaks, et oma eelarvest see suur raha leida? Killandi meenutab jällegi 2002. aastat, mil oldi rahaliselt pankroti äärel. Just Eurovisioni korraldamine päästis toona ERR-i. “Me olime pankrotis. Toomas Lepp oli viinud meid peadirektorina 70 miljonilisse võlga. Meil sisuliselt ei olnud palgarahasid,” meenutab Killandi.
“Juhan Paadami suhtekorraldus ja väga kõvad sõbrad Eurovisioonil toona, EBU peakontoris, võimaldasid meil seda korraldada, sest tegelikult Eurovisiooni võlglastele ei anta. Juhan Paadam ütles, et andke mulle paar päeva palun, ma katsun läbi rääkida. Helistas Siim Kallasele, Siim Kallas andis 32 miljonit Eesti krooni kohe,” rääkis Killandi. Rauno Märks naeris selle peale, et nüüd on selge, mis värk nende Siim Kallase väidetavalt kadunud miljonitega on.
Lõpuks on nõnda, et sellise suure asja puhul on riigi ja eraettevõtete tugi vajalik. Eurovisioni lauluvõistlust saab võrrelda suure spordivõistlusega, ka nende ajal on ERRil võimalik kaasata näiteks sponsoreid ja näidata eetris ka nende logosid.
Palju läks maksma Eesti Laul?
ERR on pidanud tänavu kärpima oma eelarvet ja seetõttu oli ka Eesti Laul kompaktsem. Nimelt jäid sel aastal ära poolfinaalid. Killandi sõnul oli tänu sellele Eesti Laulu eelarve poole väiksem. Täpsetest numbritest ei soovinud ta eetris siiski rääkida. “Kuna raha ajab alati inimesed tülli, siis ma võib-olla tooksin pigem sellise ilusa võrdluse, et hinnaklassis on sarnasel kohal laulupidu ja Eesti laul. Eesti laul on odavam, väärikat teist kohta ta kannab. Ja siis selle järel tulevad suured klassikalise muusika kontserdid,” sõnas ta.
“Kuna see seltskond on suur, kes läheb telemajast välja, siis ma ei hakka siin üldse mitte salgama, et see on odav tegemine, aga teistpidi kui üks kord aastas seda teha, siis võib ju nii-öelda omavahel võrrelda küll suurusjärke, suure laulupeo ja nii-öelda popmuusika laulupeo vahel,” lisas Killandi.
Nädala tegija
Kinovärgiga mandariin
