Jegor Andrejev tõusis avalikkuse tähelepanusse möödunud aastal kui andis silmapaistva tõlke Eesti Laulu etteastetele. Nende seas loomulikult ka võitjatele, 5MIINUSELE ja Puuluubile. Tõlge oli rõõmuks nii selle keele mõistjatele kui ka teistele, kes nautisid Jegori ilmekat eneseväljendust ja entusiasmi - ettaste omaette. Olgugi, et möödunud aastal oli fännide seas Eurovisioni esindajatele suunatud suur üleskutse, kaasata Eurolaval etteastesse ka Jegor, ei realiseerunud see plaan. Bänd tegi Jegoriga siiski koostööd, kutsudes teda kaasa oma kontserdile.
Vahepealsel ajal on Jegor ja tema poolt esindatav kogukond taas tähelepanusse tõusnud. Jutuks tuli kahetsusväärne ja paljude jaoks mõistetamatu otsus: laulu- ja tantsupeo SA lükkas tagasi Eesti Puuetega Inimeste koja segakoori EPIK soovi laulupeost osa võtta.
Tekkis avalik arutelu, kus väljendati mõistmatust tehtud otsuse üle, kuid paljudes tekkis ka küsimus, et miks üldse peaks viipekeelekoor laulupeol esinema? Tabavalt on täheldatud, et viipekeel on eesti keele ja kultuuri osa ning võiks seetõttu samuti eesti keelt, ajalugu ja kultuuri tähistava sündmuse osaks olla.
Ilmekaks kinnituseks sellele ongi just Jegori ning ka teiste viipekeeletõlkide töö - nad on abiks vaegkuuljatele ja kurtidele, andes ka neile võimaluse muusikast, kultuurist ja meelelahutusest osa saada. Teisalt pakub ilmekas eneseväljendus positiivseid emotsioone ka neile, kes viipekeelt ei mõista. Emotsioonid on mõneti universaalsed ning erinevate suhtlusviiside ja Eesti riigis eksisteerivate keelte esiletõstmine on oluline ja aitab ka kuulmispuudega inimesi paremini mõista ja kogemusi ligipääsetavamaks muuta.
Teema aktuaalsust on viisil või teisel tunnetanud ka Tommy Cash ja tema tiim, kes otsustas Jegori kaasata oma muusikavideosse. Jegor hindab võimalust koostööks väga kõrgelt ning kiidab tulemust. "Muusikavideo võtetel olin alguses ärevil ja süda puperdas, kuid Tommy Cash ja režissöör Alina Pasok ütlesid, et kõik on hästi," kirjeldas Jegor. "Nad ütlesid, et eksida on normaalne ja ainult mina ei tee äpardusi, vaid me kõik," on noormees tänulik toetuse eest, mida talle pakuti.
"Väga uhke tunne tekkis, kui vaatasin muusikavideot – eesti viipekeelt on hakatud rohkem väärtustama," rõõmustab Jegor talle osaks saanud tähelepanu positiivse mõju üle. "Lisaks on "Espresso Macchiato" muusikavideo väga loominguline ja hästi tehtud. Ideed olid väga head, näiteks, et muusikavideos oli eesti viipekeel ekraanil suuremalt, mitte väikselt nurgas," ilmestab tõlk, miks ja kuidas toimunu oluline on ja seda mitte ainult isiklikus plaanis.
Sotsiaalkindlustusameti andmetel Eestis on umbes 1500 viipekeelset kurti, viipekeele valdajaid on kokku umbes 4500. Kuulmispuude- või kuulmislangusega inimesi arvatakse olevat aga ligemale 100 000.
Loe refereeritud artiklit Kroonikast!
