"Nägin ennast mängimas ühes väga lahedas Eesti bändis," ütleb mees, mida tema selles muusikadokumentaalis nägi ning tunnistab ka, et filmi teinud Madis Ligema käekirjaga ta meelega end kurssi enne ei viinud, vaid plaanib alles nüüd tutvuda mehe teiste töödega.
Põhjusi Sal-Sallerit armastada leiab ilmselt igaüks sama palju, kui on eestlaste peades elamas erinevaid tema loodud laulusõnu, ent kas ka ta ise end armastab? "Ma ei saa väita et ma endaga pahuksis oleks olnud kunagi. Saan endaga väga hästi läbi ja mul ei ole kahestumist olnud," nendib Sal-Saller, kes on truuks jäänud oma asja ajamisele maailmas, mis armastab kopeerida ja kleepida.
Mees ütleb, et ehk teeb temagi seda omal moel, ent siiski on just endaksjäämine see, mis lubab tal tänaseni luua laulusõnu, mis puudutavad ja on samastutavad igaühele, kuigi lennukas karjäär kodumaises muusikataevas lubanuks tal tõusta justkui teistest kõrgemale. "Olen täitsa tavaline inimene, ma ei ületähtsusta seda ega positsioneeri end kuskile imelikku kohta, kus kõik on teistmoodi, roosa ja sätendav - ja Eestis on seda jube hea teha."
Mida soovib mees, et inimesed temast teaksid ja mäletaksid? Kas elu kingitud lahkus on ta enda ka lahkeks teinud ning kuidas õnnestub tal hoida suhet ja samastumist publikuga nii sõnades kui tegudes? Vaata pikemalt ülalolevast videost!