"Elame veel!"
"Prillitoosi" vaatajatele on see hüüatus tuttav saate lõpusekundeilt, kui saatejuht Reet Linna just nende sõnadega saate lõpetab. "Prillitoos" on televaatajaid rõõmustanud juba 80ndatest ning kestab siiani, täna Reet Linna juhtimisel. Saate lõpetussõnad olid suisa nii mõjusad, et sama fraas sai pealkirjaks ka Vahur Kersna portreesaatele Reet Linnast. Piiludes aga kaugemale minevikku, selgub, et seda väljendit armastas ka Georg Ots, kes seda ütlust tihti just oma intervjuudes kasutas. Sama pealkirja kannab ka lugu Urmas Alenderi repertuaarist.
"Pealtnägemiseni!"
Saatejuht Mihkel Kärmas on juhtinud Eesti uurivaajakirjanduse lipulaeva "Pealtnägija" juba 1999. aastast. Kui saate alguses tervitab Mihkel kõiki pealtnägijaid, siis saate lõpus teatab ta, et vaatajatega kohtutakse juba tund aega vähem kui nädala pärast: "Pealtnägemiseni!". Selle väljendi puhul paistab eriliselt silma just keele nutikas kasutus, mis viitab korraga nii saate pealkirjale kui selle sisule.
"Mina tänan!"
Kahtlemata on "Mina tänan!" olnud pikka aega üheks kõige äratuntavamaks stampväljendiks saatejuhtide seas. Seda kasutas pikaaegne "Reporteri" saatejuht Olaf Suuder saate lõppedes. "Reporter" on eetris juba 2004. aastast ning tänaseks on väga keeruline selgeks saada, millal see väljend Olafi kõnekasutusse esimest korda tuli. Võib aga kindlalt väita, et televaatajad kuulsid seda piisavalt paljudel kordadel, et meeldejäävaks saada. Paraku kõlas "Mina tänan!" viimast korda 2023. aasta juulis, mil pikaaegne telemees siit ilmast lahkus.
"Suslik"
Sisulooja ja muusikaprodutsent Andrei Zevakin on ellu kutsunud rohkelt ilmekaid kõnekäände ja uudissõnu, mis hoogsalt ka publiku argikeelde pugenud on. Üheks selliseks on näiteks sõna "suslik", mis on igati eestikeelne sõna ja erinevatel ajajärkudel olnud kasutuses sõnana, mis kirjeldab sahkerdavat või kavalat tegelast, peamiselt inimest. Kuid suslik on siiski grammi võrra positiivsemate motiividega kui mähkar. Suslik pelgalt šlikerdab, mähkar aga mähib nii sõnu, mõtteid kui kõike muud, millest juttu teeb. Nõnda on susliku tiitli saanud külge nii mõnigi meelelahutaja, kellest Andrei oma videotes juttu on teinud. Märkimist väärib ka sõna: huugama.
"Sisse-sisse, uks on lahti!"
Just nii hõikas uksele koputajale Õnne tänava Johannes. Kadunud Kaljo Kiisa kehastatud, alati sõbraliku ja heatujulise Johannese fraasidest võiks kirjutada suisa omaette raamatu. Tänu selle eest, kes Johannsele just sellise sooja ja armastusväärse karakteri andud on, kuulub, loomulikult, ikka stsenaristile. Sarja idee autor ja esimene stsenarist oli Astrid Reinla. Seejärel oli stsenarist Kati Murutar. Alates 1996. aastast kirjutas käsikirja Teet Kallas, 2011. aasta esimesel poolel ja 2013. aastast 2014. aasta sügiseni kirjutas käsikirja Urmas Lennuk. Alates 2014. aasta sügisest on sarja stsenarist Andra Teede. Märkimist väärib ka Allan Petersoni kasutatud sõnatrio: "See suur, et...".