Siim Taba filmist “Jan Uuspõld läheb koju”: ma ei tea. Mis see nüüd oli?

“Läksin siis kinno, ootused olid ikkagi suured. Jan Uuspõld, nalja võiks saada. Tolk ja Maimik on nüüd stsena ka valmis kirjutanud. Aga ma ei tea. Film oli äkki 20 või 25 minutit käinud, siis oli mul selline tunne, et okei, kas nalja saab või ei saa üldse,” nentis Siim Taba, kes tundis, et terve kinosaal oli sama pettunud kui tema.

Taba kõrval olid kolm kahekümnendates noormeest, kes tulid väga hea tujuga kinosaali, kuid filmi ajal kostus sealt omajagu negatiivseid kommentaare. “See lõppes sellega, et need noored mehed hoidsid peast kinni ja põhimõtteliselt tahtsid püsti tõusta ja ära minna,” meenutas Taba.

“Mul on Janist natukene kahju. Ma saan tema majanduslikust seisust aru, et tal on tõesti halvasti, võib-olla peabki kõik asjad vastu võtma. Aga kogu lugupidamise juures Jani suhtes, ma ei näita näpuga tema peale, aga Tolk ja Maimik. Ma ei tea. Mis see nüüd oli?” oli Taba filmi suhtes kriitiline. “Filmi lõpuks mul tekkiski küsimus, et kas see on taotluslik, et nalja üldse ei saa. Aga samas tekkis mul küsimus, et miks teha üldse sellist Jani filmi, kus nalja ei saa,” lisas Taba.

Filmi jooksul olid mitmed korrad, kus Taba arvas, et nüüd hakkab nalja saama. Näiteks siis, kui ekraanile astus Ott Sepp või Märt Avandi. Aga ei aidanud filmi päästa ka nemad. “Ma istusin ilusti lõpuni ära, vahepeal oli küll tunne, et läheks nagu ära, aga samas oli mul aega üle ka. Ma ei saanud koju ka minna. Ja siis see film lõppes kuidagi nii kurvalt. Kuidagi nukker oli,” tõdes Taba.

"Natukene kurb on. Selline mulje on, et esimene film tehti purjus peaga. Võib-olla siis teine film tehti pilves peaga. Ma ei saanud aru. Mingid naljad olid väga kahtlased,” sõnas Taba lõpetuseks.