Kui Sky.ee kirjutab mõnest artistist, kostab tihti kommentaariumist küsimus “Who the f*** ta on ja miks me temast räägime?". Selleks, et anda oma lugejatele selgem pilt, kellega on tegemist ja miks tema tegemistel peaks kullipilguga silma peal hoidma, anname artistile võimaluse nendele ja muudele tekkinud küsimusele meie WTF ankeedis ise vastata.
Seekord tiirles meie orbiidile muusik ja helilooja Tuulikki Bartosik, kelle looming on ehe ja julge eneseväljendus. "Teen seda, mis mind huvitab ja nii nagu mind huvitab," ütleb ta oma loomeprotsessi kohta, leides inspiratsiooni nii seemnesorteerimisvabrikust kui ka igapäevahelidest enda ümber.
Kuigi Tuulikkit teatakse peamiselt akordionimängijana, siis tegelikult on tegemist mitmekülgse artistiga, kellel on vankumatu soov lõputult katsetada ja avastada, sest nagu ta ise ütleb, siis takistused on vaid meie enda peas kinni. Tule heidame koos pilgu Bartosiki maailma ja saame temaga lähemalt tuttavaks.
Räägi meile natuke endast ja oma taustast. Kes sa oled ja kust sa tuled?
Olen täitsa tavaline inimene. Kuuldavasti hakkasin enne laulma, kui rääkima. Mu ümber on olnud alati palju muusikat. Mu juured on Võrumaal, aga muusika on viinud hiljem Soome ja Rootsi ning jagan ennast momendil Eesti ja Rootsi vahel, aga teen tööd üle maailma. Nii kaua, kui mäletan, olen kogu aeg midagi loonud.
Tänu millistele projektidele võib Eesti publik sinuga juba tuttav olla?
Arvan, et ilmselt mäletatakse minu loodud Estonian Folk Orchestrat, Mari Kalkuni ja Ramo Tederiga loodud võrukeelsete lastelaulude plaati "Upa-Upa Ubinakõnõ" ning mu sooloprojekti albumeid "Storied Sounds" ja "Torm Veeklaasis". Lisaks koostöös Kristjan Järviga tehtud projekte Eesti 100 raames. Kõige värskemalt ilmselt teatakse mu viimase albumiga "Playscapes" seotud livesid.
Mis on seni sinu suurimad saavutused ja mida kõige kõrgemalt hindad?
Vist seda, et ma olen alati endale kindlaks jäänud ja tänu oma uudishimule teinud just seda, mis mind on kõnetanud.
Mis ajendas sind muusikat tegema ja kuidas sa oma muusikat kirjeldaksid kolme sõnaga?
Ma kuulsin kogu aeg oma peas mingit muusikat juba varasest lapsepõlvest peale ja tahtsin seda sealt välja saada. Mulle meeldib muusikat luues kasutada erinevaid välisalvestusi, telefon on täis igasuguseid salvestatud juppe, kus iganes maades ja kohtades. Minimalistlik, positiivne, mitmekihiline.
Kui peaksid end võrdlema mõne artistiga, siis kes see oleks ja mis omadustes sa näed enda ja tema vahel sarnasusi?
Ma vist ei võrdle ennast kunagi ühegi teise artistiga, sellel pole nagu mingit pointi minu jaoks. Teen seda, mis mind huvitab ja nii nagu mind huvitab.

Milline on kõige kummalisem inspiratsiooniallikas, mis on sind kunagi laulu kirjutama ajendanud?
Osalesin mingid aastad tagasi rahvusvahelises projektis Omega 3, mis leidis aset tollases Mooste Külalisstuudios MoKS. Kirjutasime seal muusikat, mille soundid (helid - toim.) olid inspireeritud kohalikust seemnesorteerimisvabrikust, aga kuidagi suutis see teema viia mind Batmani ja tema lõputu Omega needuse juurde. Sellest teemast tekkis loodud muusika kõrvale ka fotoprojekt mängu Batmaniga seal vabrikus seigeldes ja need fotod on siiani kartulitärklisest tehtud liimiga sinna seintele liimitud.
Kui sa peaksid valima ühe oma laulu, mis mängiks terve päeva taustaks, siis milline see oleks ja miks?
Vist "Robertsfors", mu viimaselt albumilt Playscapes, mille kirjutasime koos Sander Mölderiga. See tekitab minus kuidagi rahuliku vaibi ja meenutan seda hetke Põhja-Rootsi Robertsforsi rannal keset möllavat pandeemiat, kui see lugu alguse sai.
Milline on su kõige veidram kontserdil juhtunud olukord ja kuidas sa sellest välja tulid?
Soomes ükskord ammu tõusis üks vanem meesterahvas peale teist lugu püsti ja ütles väga veidralt sellises korrektses vanas soome keeles, et parem on, kui publik rohkem ei plaksutaks, sest see plaksutamine vigastab kõrvakuulmist. Aga siis mängisin lihtsalt edasi, kuigi oli selline kummaline tunne, et publikut nagu polnudki enam saalis, sest lugude vahel oli vaikus.
Milline on su kõige meeldejäävam fännikohtumine? Kirjelda seda ja miks see sinu jaoks nii eriline on.
Jaapanis oli neid mitmeid, seal kinkisid fännid ka igasuguseid asju peale kontserte. Sain näiteks komplekti kalakastmeid, mis kahjuks jäid hotelli külmikusse, sest ma ei saanud neid mitmenädalasel tuuril kotis kaasas hoida ja ei suutnud nagu kohe ära süüa ka. On olnud ka noori fänne, kes on lähenenud vaikselt peale kontserti ja tänanud inspiratsiooni eest. Ja ükskord oli keegi naine, kes ütles, et minu muusika on talle rasketel hetkedel toeks olnud. Alati on tore, kui inimesed tulevad peale livesid suhtlema.

Kui sul oleks võimalus teada saada üks huvitav statistika oma elust (näiteks mitu korda oled pisarateni naernud või mitme inimese elu oled paremaks muutnud), siis mis see oleks ja miks?
Võib-olla see oleks kuidagi kõnetav, kui saaks teada, kui palju on neid inimesi, kes on saanud minu muusikast mingit positiivset tuge rasketel hetkedel. See nagu annaks mingit mõnusat loomishoogu mulle endale ka.
Kus sa tahad oma karjääriga kolme aasta pärast olla ning mis on hetkel takistused, mis sel teel seisavad?
Takistused on tavaliselt meie endi mõtetes. Ma tahaksin kirjutada ja avaldada nii palju erinevat muusikat, kui mul ainult võimalik on. Luua muusikat filmidele, etendustele, installatsioonidele teha huvitavaid projekte ja koostöid. Mulle meeldib see sünergia, mis mõnusate inimestega koos luues tekib, kuigi vajan sellist üksi nokitsemise aega ka, aga pigem ikka meeldib teha koostööd.

Kas on midagi, mida sa soovid, et inimesed sinust rohkem teaksid või mõistaksid?
Võib-olla seda, et ma ei ole ainult akordionimängija, see jääb kuidagi alati veidrasse fookusesse mingites intervjuudes ja muidu ka meedias. Näen ennast pigem eripalgelise muusikaloojana ja selles protsessis kasutan nii akordionit, kui ka mitmeid teisi pille ja loomulikult arvutit.
Akordioni valisin omal ajal seepärast, et ma ei saanud muusikakooli klaveri erialale sisse ja see oligi tegelikult mingi pilet vabadusse. Sain muusikaliselt teha mida tahtsin, kogu aeg palju esineda ja mul polnud mingit otsest sooritamispinget nagu teistel lastel, kes mängisid klassikalisi pille. Algusest peale oligi selline vaba voolamine ja flow nagu ikka nüüd aastaid hiljem.
Ja ehk seda ka, et kuigi mind ilmselt tuntakse Eestis enamjaolt folgiringkondades, siis ma olen vana metali ja EDM/IDMi fänn ja mulle meeldib teha biidimuusikat ja üldse elektroonilist värki. Muusikaloomisel lähtun eelkõige soundist ja kõik muu tuleb hiljem sinna juurde.
Kuula Tuulikki viimast albumit "Playscapes"!
Võida auhindu!
Legendaarne Raadio
Ray Vaughn - East Chatt ft Isaiah Rash...
LOVE
Beverley Craven - Promise Me
Meeleolukat kuulamist
Nädala tegija
Nädala tegija #14: margiiela
Nädala tegija #13: AROP
Nädala tegija #12: Triibupasta
Nädala tegija #11: Hanf Kung
Nädala tegija #1: Sip€lga ja Yohan
Kinovärgiga mandariin